Kodune juustu valmistamine, isetegemise rõõm

Juustu valmistamine kodus pole sugugi midagi müstilist. Piim, pott ja veidi kannatust – enamasti sellest piisabki. Paljud on üllatunud, kui lihtne see tegelikult on. Esimesel korral võib tunduda, et see nõuab tohutult aega ja täpsust, aga juba paari katse järel hakkab käsi ise teadma, millal on õige hetk segada, kuumutada või lõigata. See on mõnus tegevus, mis toob kööki rahu ja annab tunde, et teed midagi tõeliselt oma kätega.

Juustu tegemine sobib hästi päevadesse, kus pole kiiret. Piim soojeneb aeglaselt, köök muutub vaikseks ja mõnusaks, ning kogu see protsess paneb sind hetkeks mõtlema ja nautima. Seda on hea teha koos perega või sõpradega – üks hoiab silma termomeetril, teine aitab segada, kolmas lihtsalt jälgib, kuidas piim hakkab muutuma. Isegi lapsed saavad sellest rõõmu, kui nad näevad oma silmaga, kuidas tavaline piim muutub millekski täiesti uueks.

Aeg ja kannatlikkus – kaks peamist koostisosa

Juustu valmistamine ei ole keeruline, aga see pole ka töö, mida saab kiirustades teha. Kõik võtab oma aja – piima soojendamine, laabi lisamine, vadaku eraldumine. Kui püüad protsessi tagant utsitada, rikud pigem tulemuse.

Hea juust sünnib siis, kui lased tal rahulikult toimetada. Kui piima kuumutad, tee seda tasasel tulel. Kui paned laabi sisse, ära kohe segama hakka – lase sel oma töö ära teha. Kui tundub, et midagi ei juhtu, juhtub tegelikult küll, lihtsalt aeglasemalt, kui oled harjunud.

Kõige sagedasem viga on see, et tahetakse liiga vara näha, mis potis toimub. Kui juust ei hüübi kohe, hakatakse kuumust juurde andma, ja nii võibki kogu asi untsu minna. Selle asemel tasub võtta hetk ja lasta tal olla.

Huvitavad juusturetseptid: Maarahvapood ja Nami-Nami

Väikesed nipid, et juustu valmistamine hästi õnnestuks

Vali hea piim
Kõige olulisem on piim. Kui saad, kasuta toorpiima – see on täis maitset ja elujõudu. Kui seda pole, sobib ka täispiim poest, peaasi et mitte lahjendatud ega eriti kaua kuumutatud versioon. Mida loomulikum piim, seda parem juust.

Hoia silm peal temperatuuril
Juust vajab õiget temperatuuri. Liiga kuum piim rikub nii maitse kui tekstuuri. Termomeeter on siin suur abimees. Ära lase piimal üle 40 kraadi minna, kui just pole retseptis teisiti öeldud.

Puhtus on tähtis
Juustutegu ei salli mustust ega juhuslikke baktereid. Kasuta alati täiesti puhtaid nõusid ja riideid, eriti kui kasutad toorpiima. Kui kasutad juusturiiet, pese see hoolikalt ja lase korralikult kuivada.

Ära karda katsetada
Kui esimene kord ei tule välja, ära viska minema. Pehmest massist saab teha määrdejuustu, kohupiima või täidise pirukasse. Väikestest ebaõnnestumistest sünnivad sageli parimad ideed.

Mis võib viltu minna ja miks see polegi katastroof

Isegi kui teed kõike õigesti, ei tule juust kunagi kaks korda täpselt samasugune. Mõnikord praguneb, mõnikord jääb liigne niiskus sisse. Ja see ongi selle asja ilu!
Juust on nagu väike elusolend, kes kasvab ja muutub, reageerib ilmastikule, piimale ja isegi su tujule.

Kui midagi tundub valesti minevat, usalda oma nina ja keelt. Kui lõhn ja maitse on head, siis pole tulemus kunagi päriselt ebaõnnestunud. Juustu valmistamine on rohkem tunnetamine kui teadus.

Vadak ja jäägid – kuld köögis

Kui oled kunagi juustu teinud, tead, et pärast jääb järgi hulk vadakat. See pole prügimaterjal, vaid kuldaväärt kraam! Vadakust saab imehea pannkoogitaigna vedelik, see annab taignale mõnusa õrnuse ja kerguse.
Võid seda lisada ka leivataignasse, kui tahad et leib jääb eriti mahe ja püsib kauem värskena.

Kui sul on üle väikseid juustutükke või puru, ära viska neid ära. Sulata need aeglaselt koos natukese võiga ja lisa ürte – saad koduse sulajuustu, mille maitse lööb poeversioonidele silmad ette.

Kui juust saab valmis

Kui juust hakkab valmis saama, on tunne alati hea. Kõik see ootamine, mõõtmine ja segamine jõuab lõpuks sinnamaani, et saad näha, mis tegelikult välja tuli. Kui tõstad juustu vormist välja või avad riide, on kohe näha, kas kõik õnnestus. Kui juust hoiab hästi koos, on elastne ja lõhnab värskelt, on kõik korras. Kui ta jääb pehmem või murenevam, pole midagi lahti – kodune juust ei pea olema täiuslik.

Esimene lõikamine on alati veidi põnev. Paned noa sisse, võtad viilu ja proovid. Maitse ütleb kohe, kuidas sul läks – kas veidi soolane, õrn või tugevam. Kui tundub, et võiks olla teistsugune, tead järgmiseks korraks, mida muuta. Juustu valmistamine ongi selline asi, mis õpetab iga kord midagi uut.

Kui oled tulemusega rahul, lase juustul enne söömist veidi seista. Mõni tund või üleöö külmikus teeb maitse ühtlasemaks ja tekstuuri paremaks. Kui tahad tugevamat maitset, võid lasta sellel paar päeva kuivada. Lihtsalt hoia jahedas kohas ja kata kergelt riidega.

Valmis juust sobib igapäevaseks leivakatteks, aga ka küpsetistesse või salatisse. Kui midagi jääb üle, saab sellest head määrdejuustu või täidist soolastesse pirukatesse. Mitte midagi ei lähe raisku.

Kokkuvõtteks

Juustu valmistamine on hea näide sellest, et lihtsad asjad võivad anda kõige rohkem rõõmu. See ei vaja erilist varustust ega suurt kööki, vaid pigem natuke aega ja tahtmist. Kui teed seda rahulikult ja jälgid põhitõdesid, tuleb tulemus alati söödav ja maitsev.