Isetegemise rõõm: liha ja kala suitsutamise põhitõed

Käes on suvi ja sellega ka peatselt saabuv jaanipäev. Parimal ajal sõprade ja lähedastega mõnusate koosviibimiste korraldamise juurde kuulub ka hea toidu nautimine. Eriti popp on suvel pakkuda külalistele kõiksugu grillitud lihakraami. Märksa peenem oleks üllatada sõpru suitsukala ja -lihaga või isetehtud grillvorstidega, mida täiendaksid oma aia värske saadused. 😉

Mis suitsutamine endast kujutab?

Kuna vanasti sai kergesti riknevaid toiduaineid vaid paar päeva keldris söömiskõlbulikuna hoida, oli mõistlik kasutada liha suitsutamist või soolamist selle pikemaks säilitamiseks.
Tänapäevaks on suitsutamisest kujunenud gurmeekunst, mille eesmärk on pakkuda suuremat maitseelamust. Protsessi käigus väljub vesi lihast ning mida rohkem on suitsutamisruumis suitsu, seda rohkem vett ka eraldub. Suitustamise viisi määrab protsessis valitsev temperatuur.
Jätka lugemist, et lähemalt teada saada.

Suitsutamisviisid

Külmsuitsutamine 

Sobiv viis sinkide valmistamiseks. Külmsuitsutamise ajal tohib tuli ainult hõõguda ning temperatuur peab jääma max 15-25°C juurde. Kulgemisel kasutatakse vaid kõvapuidu saepuru, mis puistatakse suitsuahju või suitsutuskambri põrandale ja aetakse seejärel laiali. Saepuru tuleb põlema süüdata hõõguvate süte abil, mis ei tohi aga olla liiga suured, sest vastasel juhul tõuseb ahjus kraad liialt kõrgele.

Külmsuitsutamise puhul on kõige keerulisem madala temperatuuri säilitamine. Paljudes kambrites on selleks ettenähtud termomeetrid juba sisse ehitatud, kuid selle puudumisel ajab asja ära ka tavaline lihatermomeeter (liha enda temperatuuri mõõtmiseks).

Kuumsuitsutamine

Kuumsuitsul on hautav toime ja seega ei sobi antud meetod toorsingi valmistamiseks. Sellisel viisil suitsutatud lihast, mis on ühtlasi eelnevalt keedetud ja soolatud, valmib maitsev delikatess. Tegevus toimub 60-80°C juures ning erineva intensiivsusega tulel. Ka siin ei saa üle ega ümber termomeetrist, kuna iiga kõrge kraadi puhul võib liha lihtsalt lõhkeda (eriti vorstid).
Oluline on alustada madala temperatuuri ja kõrge õhuniiskusega.

Soesuitsutamine

Soesuitsutamist võib pigem pidada kuumsuitsutatud liha järeltöötlemiseks, mille puhul lähevad peamiselt käiku kalad. Protseduur toimub 30-50°C juures, mil suits tekitatakse samal viisil nagu kuumsuitsutamise puhul.

Kalade puhul on palju liike, mis suisutamiseks sobivad, kuid leidub ka neid, millega pole mõtet jännata. Mõned kalad on liiga väiksed ja pärast suitsutamist ei jää alles miskit peale kondipuru. Osad kuivavad ahjus sootuks kokku. 
Mittesobivad kalaliigid: säinas, särg (ka roosärg), nurg, koger (väike), Peipsi tint, turb. 
Sobivad kalaliigid: ahven, lest, latikas, kilu, räim, vimb, rääbis, tursk, siig, tuur, paalia, angersäga, lõhe, forell (nii viker kui ka meri- ja jõeforell), luts.

On olemas ka märgsuitsutamine, mida tegelikult eraldiseisvaks meetodiks ei peeta. See sobib nii külm-, soe- kui ka kuumsuitsutamise juurde, mil liha töödeltakse kõrgemal niiskustasemel. Nii saad külmsuitsutamise puhul vältida suitsutamisrandi tekkimist. Randi tekkimisel muutub lihal pealmine kiht kõvaks ning õhu väljapääs liha sisemusest katkeb. Tulemuseks on söömiseks kõlbmatu toode. 

Milliseid tarvikuid suitsutamiseks vaja läheb?

Vajalik on suitsutamisseadme olemasolu, milleks on erinevaid suitsuahjud. Kasutajasõbralikuimad on väiksemad ahjud, mis ei nõua palju ruumi ja sobivad nii rõdule kui ka terrassile. Võrreldes suurte ahjudega on nende eeliseks oluliselt lihtsam temperatuuride reguleerimine, andes mõnusa suitsumeki igale lihale.
Taskukohaseks lahenduseks on aiagrilli ümberehitamine suitsuahjuks. Selleks on aiagrillile tarvis külge keevitada lehtterasest ahju ülemine osa, kuhu saaks riputada suitsutatava toote.

Muudest tarvikutest on olulised suitsutamisvardad, mille pikkus sõltub suitsuahju mõõtmetest. Kuumsuitsutamisel kasutatakse lihakonksusid, sest kasutades liha riputamisel nööri, küpseks see läbi ja liha kukuks tulele. Toorsingi külmsuitsutamiseks piisab sellest, kui kasutada sidumiseks nööri või võrgust kotti. 

Kuidas maitsestada?

Kala

Enne suitsutamist on tarvis kala soolata ning sel puhul tuleb leida kesktee, kuna teatavasti on inimeste soolataluvus erinev. Arvesta siiski sellega, et soola on alati võimalik juurde lisada, kuid ülemäärase eemaldamine on pea võimatu. Maitseainetest on kalale sobilikumad: sidrunimahl, kadakamarjad, pipar, basiilik, salvei, tüümian, kapparid, sinep, sibul.

Maitsesegu valmistamisel väldi kõikide maitseainete korraga kokkusegamist. Lisa kõige enam endale meelepäraseim maitseaine, kuna see peab valmis toote puhul domineerima.
Kui sulle on maitsekombinatsioonide kokkusegamine pisut keeruline, kasuta lihtsat kalamaitseainet.

Soolata võid kuivsoolamise- või märgsoolamise meetodiga.
Märgsoolamiseks valmista soolvesi, kuhu maitseained sisse segada. Selle eelis on see, et maitseainetega segatud soolvesi imendub kalasse ühtlasemalt. Tavapärase märgsoolamise puhul jäetakse kalad soolvette kogu ööks, kuid täpne aeg sõltub paljuski konkreetsest kalaliigist.

Kuivsoolamine on mitmeti lihtsam, kuna sool segatakse soovitud maitseainetega ning hõõrutakse puhastatud kalale. Välisnahka tasub tugevamalt hõõruda, sest see ei omanda maitseaineid nii hästi kui kalaliha.

PS: Enne suitsutamist tuleb kalad veel hoolikalt üle pesta olenemata sellest, kas kalad on soolatud kuivalt või märjalt. 

Liha

Nii nagu kala soolamisel, kasutatakse ka liha puhul märg- või kuivsoolamist või nende kombineerimist. Liha soolamine on siiski mõnevõrra spetsiifilisem. Seetõttu võiksid soolvee kontsentratsiooni mõõtmiseks muretseda endale areomeeteri ehk nn soolsusemõõturi. Liialt kange soolvesi põhjustab ilmselgelt liigset soolsust, kuid nõrga soolvee kasutamise puhul rikneb toode kiiresti.

Lisaks soolale kasutatakse ka maitseaineid – näiteks singi puhul kadakamarju ja loorberilehti. Kui oled algaja, on valmissegude kasutamine sulle kergeim maitsestamise viis. Vorstitootmise puhul on väga tavaline kasutada just vastavale vorstitüübile loodud spetsiaalset valmissegu. Nende kasutamise miinus on see, et kõigil toodetel võib lõpuks ilmneda üsna ühetaoline maitse. Oma kodus ise valmistades soovime ju miskit erilisemat? 🙂
Lahenduseks võib valmissegule lisada ürte või kasutada ürtidega suitsulaaste.

Loomaliha puhul katseta laastudega, millele on lisatud rosmariini ja kadakamarju. Ainulaadse maitse saad tekitada tüümiani, majoraani, koriandrit ja aniisiga.
PS: Enne kasutamist on soovitatav laastud leotada, et aeglustada põlemisprotsessi ja pikendada suitsutusaega.

Lõbusat katsetamist ja huvitavaid maitseid!