X

Loe Veel

Jogurti valmistamine – miks ja kuidas seda ise teha?

Ehk oled mõelnud jogurtit ise teha, kuid löönud siis risti ette, kuna arvasid, et see on liiga keerukas ettevõtmine? Pea nüüd hoogu. - Jogurti valmistamine on lihtne ning sa saad sellega hakkama. Jogurtit on valmistatud juba aastatuhandeid ning väidetakse, et see pärineb kunagiselt Mesopotaamia aladelt. Toodete stabiilse kvaliteedi saavutamiseks, töötati välja spetsiifilised piimatoodete juuretiskultuurid alles 20. sajandi alguses.Aegamööda on õpitud tegema erineva maitse ja konsistentsiga jogurteid – nii mahedast ja vedelast kuni väga hapu ning paksu joogini.Järgmisena vaatame, miks peaks jogurtit ise valmistama ning kuidas seda teha. Mis teeb jogurti eriliseks piimatooteks? Jogurt on piimast tulenev hapupiimaliik, mida iseloomustavad spetsiifilised piimhappekäärimist põhjustavad juuretisbakterid ehk eluskultuurid. Jogurti baktereid kutsutakse probiootikumideks, kuna need on väga kasulikud seedeelundkonnale, südamele ja immuunsussüsteemile. Lühidalt öeldes on jogurt kasulike bakterite poolt tekitatud hapendatud (fermenteeritud) piimatoode, mis on kauem tarbitavam kui piim ise.Erineva paksuse ja maitsega jogurtite tegemiseks on katsetatud juuretiskultuuride kombineerimist ja fermenteerimise temperatuure ning –ajakestvust. Jogurti valmistamisviisid Jogurti tegemiseks on kaks peamist viisi:Esimene meetod on algatada fermeteerimise protsess külmkuivatatud jogurtikultuuriga. Teine võimalus on osta probiootilist valmisjogurtit ja kasutada seda juuretisena ehk lähtekultuurina. Kui sind huvitab tervislik jogurt, pead valima naturaalse sordi, mis sisaldaks elusaid mikroorganisme. Niiviisi saad jogurtile õiged bakterid, - maitse ja -konsistentsi. PS: Kindlasti väldi tavalisi poejogurteid juuretise allikana. Poejogurti eelneva kääritamise tulemusena võib bakterite suhe olla tasakaalust väljas. Kuna juuretisbakterid elavad sümbioosis, on neid joguritesse tarvis õiges vahekorras.Lisaks võivad poejogurtid sisaldada suhkruid ja muid lisaaineid, mis on nende kasulikkust vähendanud. Seetõttu on oluline, et sina kontrolliksid täiel määral hapnemisprotsessi ning ühtlasi järgiksid hügieeninõudeid. See tagab kodu-tehtud jogurti tervislikkuse ja kvaliteedi.Et lihtsustada protsessi, võid kasutada valmisjuuretist, kuna see aitab kaasa tasakaalukale hapnemisprotsessile. Lisandväärtuse annab heade piimhappebakterite hulga suurendamine mikrobiootas. Loodan, et see andis põgusa ülevaate sellest, mis teeb jogurtist erilise toiduaine ning miks võiksid seda oma majapidamises kultiveerida. Küll aga asume nüüd konkreetsete sammude juurde. :) Br3nda: making yoghurt (https://flic.kr/p/bysira) 7 sammu jogurti tegemiseks juba valmis juuretiskultuuriga 1 ) Kuumuta potis 1 liiter piima kuni 95 C juures 5 – 10 minutit.Kuumuse mõõtmiseks kasuta toidutermomeetrit. 2 ) Vala kuumutatud piim kannu ning jahuta see kuni 45 kraadini seda kergelt segades. 3 ) Seejärel vala sisse 0.5g valmisjuuretist (1 pakk) ning sega see jahutatud piimaga hoolikalt läbi. 4 ) Vala segatud piim mõnesse soojakindlasse anumasse. Kasutada võid ka jogurtimasina nõud. 5 ) Kata nõud kaane või fooliumiga ning aseta need ahju, toiduvalmistajasse või termoskasti 6-8 tunniks seisma. 6 ) Aja täitumisel, hinda moodustunud kalgendit – kui see on tugev ja ühtlane, sega see veel kord hoolikalt läbi. 7 ) Viimaks jäta jogurtid lisa 6-9 tunniks külmkappi, et võimaldada veelgi parema tekstuuri ja konsistentsi teket. Aeg on käiseid üles kerida! Vaata lisaks videojuhendit ning tee kõik ülaltoodud sammud teoks. Sinu esimene kodukootud tervist turgutav jogurt on valmis. Siin kohal ei saa soovitamata jätta kasutada seda ka naturaalse komponendina kodutehtud juustu tarvis. Isetegemine on puhas rõõm! :)

Isetegemise rõõm: liha ja kala suitsutamise põhitõed

Käes on suvi ja sellega ka peatselt saabuv jaanipäev. Parimal ajal sõprade ja lähedastega mõnusate koosviibimiste korraldamise juurde kuulub ka hea toidu nautimine. Eriti popp on suvel pakkuda külalistele kõiksugu grillitud lihakraami. Märksa peenem oleks üllatada sõpru suitsukala ja -lihaga või isetehtud grillvorstidega, mida täiendaksid oma aia värske saadused. ;) Mis suitsutamine endast kujutab? Kuna vanasti sai kergesti riknevaid toiduaineid vaid paar päeva keldris söömiskõlbulikuna hoida, oli mõistlik kasutada liha suitsutamist või soolamist selle pikemaks säilitamiseks.Tänapäevaks on suitsutamisest kujunenud gurmeekunst, mille eesmärk on pakkuda suuremat maitseelamust. Protsessi käigus väljub vesi lihast ning mida rohkem on suitsutamisruumis suitsu, seda rohkem vett ka eraldub. Suitustamise viisi määrab protsessis valitsev temperatuur.Jätka lugemist, et lähemalt teada saada. Suitsutamisviisid Külmsuitsutamine  Sobiv viis sinkide valmistamiseks. Külmsuitsutamise ajal tohib tuli ainult hõõguda ning temperatuur peab jääma max 15-25°C juurde. Kulgemisel kasutatakse vaid kõvapuidu saepuru, mis puistatakse suitsuahju või suitsutuskambri põrandale ja aetakse seejärel laiali. Saepuru tuleb põlema süüdata hõõguvate süte abil, mis ei tohi aga olla liiga suured, sest vastasel juhul tõuseb ahjus kraad liialt kõrgele. Külmsuitsutamise puhul on kõige keerulisem madala temperatuuri säilitamine. Paljudes kambrites on selleks ettenähtud termomeetrid juba sisse ehitatud, kuid selle puudumisel ajab asja ära ka tavaline lihatermomeeter (liha enda temperatuuri mõõtmiseks). Kuumsuitsutamine Kuumsuitsul on hautav toime ja seega ei sobi antud meetod toorsingi valmistamiseks. Sellisel viisil suitsutatud lihast, mis on ühtlasi eelnevalt keedetud ja soolatud, valmib maitsev delikatess. Tegevus toimub 60-80°C juures ning erineva intensiivsusega tulel. Ka siin ei saa üle ega ümber termomeetrist, kuna iiga kõrge kraadi puhul võib liha lihtsalt lõhkeda (eriti vorstid).Oluline on alustada madala temperatuuri ja kõrge õhuniiskusega. Soesuitsutamine Soesuitsutamist võib pigem pidada kuumsuitsutatud liha järeltöötlemiseks, mille puhul lähevad peamiselt käiku kalad. Protseduur toimub 30-50°C juures, mil suits tekitatakse samal viisil nagu kuumsuitsutamise puhul. Kalade puhul on palju liike, mis suisutamiseks sobivad, kuid leidub ka neid, millega pole mõtet jännata. Mõned kalad on liiga väiksed ja pärast suitsutamist ei jää alles miskit peale kondipuru. Osad kuivavad ahjus sootuks kokku. Mittesobivad kalaliigid: säinas, särg (ka roosärg), nurg, koger (väike), Peipsi tint, turb. Sobivad kalaliigid: ahven, lest, latikas, kilu, räim, vimb, rääbis, tursk, siig, tuur, paalia, angersäga, lõhe, forell (nii viker kui ka meri- ja jõeforell), luts. On olemas ka märgsuitsutamine, mida tegelikult eraldiseisvaks meetodiks ei peeta. See sobib nii külm-, soe- kui ka kuumsuitsutamise juurde, mil liha töödeltakse kõrgemal niiskustasemel. Nii saad külmsuitsutamise puhul vältida suitsutamisrandi tekkimist. Randi tekkimisel muutub lihal pealmine kiht kõvaks ning õhu väljapääs liha sisemusest katkeb. Tulemuseks on söömiseks kõlbmatu toode.  Milliseid tarvikuid suitsutamiseks vaja läheb? Vajalik on suitsutamisseadme olemasolu, milleks on erinevaid suitsuahjud. Kasutajasõbralikuimad on väiksemad ahjud, mis ei nõua palju ruumi ja sobivad nii rõdule kui ka terrassile. Võrreldes suurte ahjudega on nende eeliseks oluliselt lihtsam temperatuuride reguleerimine, andes mõnusa suitsumeki igale lihale.Taskukohaseks lahenduseks on aiagrilli ümberehitamine suitsuahjuks. Selleks on aiagrillile tarvis külge keevitada lehtterasest ahju ülemine osa, kuhu saaks riputada suitsutatava toote. Muudest tarvikutest on olulised suitsutamisvardad, mille pikkus sõltub suitsuahju mõõtmetest. Kuumsuitsutamisel kasutatakse lihakonksusid, sest kasutades liha riputamisel nööri, küpseks see läbi ja liha kukuks tulele. Toorsingi külmsuitsutamiseks piisab sellest, kui kasutada sidumiseks nööri või võrgust kotti.  Kuidas maitsestada? Kala Enne suitsutamist on tarvis kala soolata ning sel puhul tuleb leida kesktee, kuna teatavasti on inimeste soolataluvus erinev. Arvesta siiski sellega, et soola on alati võimalik juurde lisada, kuid ülemäärase eemaldamine on pea võimatu. Maitseainetest on kalale sobilikumad: sidrunimahl, kadakamarjad, pipar, basiilik, salvei, tüümian, kapparid, sinep, sibul. Maitsesegu valmistamisel väldi kõikide maitseainete korraga kokkusegamist. Lisa kõige enam endale meelepäraseim maitseaine, kuna see peab valmis toote puhul domineerima.Kui sulle on maitsekombinatsioonide kokkusegamine pisut keeruline, kasuta lihtsat kalamaitseainet. Soolata võid kuivsoolamise- või märgsoolamise meetodiga.Märgsoolamiseks valmista soolvesi, kuhu maitseained sisse segada. Selle eelis on see, et maitseainetega segatud soolvesi imendub kalasse ühtlasemalt. Tavapärase märgsoolamise puhul jäetakse kalad soolvette kogu ööks, kuid täpne aeg sõltub paljuski konkreetsest kalaliigist. Kuivsoolamine on mitmeti lihtsam, kuna sool segatakse soovitud maitseainetega ning hõõrutakse puhastatud kalale. Välisnahka tasub tugevamalt hõõruda, sest see ei omanda maitseaineid nii hästi kui kalaliha. PS: Enne suitsutamist tuleb kalad veel hoolikalt üle pesta olenemata sellest, kas kalad on soolatud kuivalt või märjalt.  Liha Nii nagu kala soolamisel, kasutatakse ka liha puhul märg- või kuivsoolamist või nende kombineerimist. Liha soolamine on siiski mõnevõrra spetsiifilisem. Seetõttu võiksid soolvee kontsentratsiooni mõõtmiseks muretseda endale areomeeteri ehk nn soolsusemõõturi. Liialt kange soolvesi põhjustab ilmselgelt liigset soolsust, kuid nõrga soolvee kasutamise puhul rikneb toode kiiresti. Lisaks soolale kasutatakse ka maitseaineid – näiteks singi puhul kadakamarju ja loorberilehti. Kui oled algaja, on valmissegude kasutamine sulle kergeim maitsestamise viis. Vorstitootmise puhul on väga tavaline kasutada just vastavale vorstitüübile loodud spetsiaalset valmissegu. Nende kasutamise miinus on see, et kõigil toodetel võib lõpuks ilmneda üsna ühetaoline maitse. Oma kodus ise valmistades soovime ju miskit erilisemat? :)Lahenduseks võib valmissegule lisada ürte või kasutada ürtidega suitsulaaste. Loomaliha puhul katseta laastudega, millele on lisatud rosmariini ja kadakamarju. Ainulaadse maitse saad tekitada tüümiani, majoraani, koriandrit ja aniisiga.PS: Enne kasutamist on soovitatav laastud leotada, et aeglustada põlemisprotsessi ja pikendada suitsutusaega. Lõbusat katsetamist ja huvitavaid maitseid!

Kuidas noored verivorsti tegemisega hakkama saavad

Verivorstid on meie toidulaual pea igal aastal. Kuidas aga verivorste täitsa ise teha? Panime noored suunamudijad proovile ja esitasime neile väljakutse! Vaata videot, et näha, kuidas nad hakkama said. https://www.youtube.com/watch?v=QYIrv5FSorQ Retsept ja protsess 3 kg verivorstide tegemiseks läheb vaja: 2,5 l vett1 l verd1 kg odrakruupe500 g suitsupekki, soola, pipart, vürtsi ja majoraani300 g sibulat2 sl võid10 m seasooltLisaks võib kasutada ka valmis maitseainesegu Pese kruubid ja keeda nõrgalt kuumusel (ei tohi lasta pudruks minna), kui kruubid on paisunud, siis tuleb need jahutada. Seejärel pruunista madalal kuumusel ja väga kergelt sibul ja suitsupekk, et kõik head maitsed saaksid vallanduda. Lisa hakitud ja võis kuumutatud sibul ja pekk kruupidele. Lisa maitseained ning läbi sõela kurnatud veri. Täitke seasooled pudruga, siduge otsad kinni ja pange vähese soolaga maitsestatud vette. Kõige mugavam on seasoolte täitmiseks kasutada vorstipritsi. Kuumutage aeglaselt 10-15 minutit, kuid ärge laske keema, sest muidu sooled lõhkevad. Pärast veest võtmist asetage vorstid üksteise kõrvale jahtuma. Kuidas verivorste küpsetada? Seasooles küpseb verivorst 20-30 minutit. Krõbeda verivorsti saamiseks tuleb seda küpsetada madalal temperatuuril, umbes 150-175 kraadi C juures. Praeahjus küpsetamiseks pange nõusse veidi rasva ja vett auru tekkimiseks. Kui praete verivorste pannil, siis tuleb vorstid alguses jahedale pannile asetada ja heas koguses võid või õli lisada. Kindlasti tuleb vorstidesse teha mõned augud, vastasel juhul võivad vorstid kuumal pannil lõhkeda. Loe ja õpi, kuidas grillvorste valmistada, mille põhiprotsess on täpselt sama. Head katsetamist.

5 lihtsat sammu grillvorstide valmistamiseks

Isetehtud grillvorstid on ikka hoopis teine tera, kui poest ostetud. Kõige nullist valmistamine jätab vorstimeistrile võimaluse valida parim tooraine ning just enda maitsemeeli arvestades ka sobivad lisandid grillvorstile. Algusest lõpuni vorstid ise valmis teha on päriselt ka omaette elamus. 

1. Alustuseks otsi välja/muretse vajalikud tarvikud

Siin on võimalik ka mõningaid mööndusi teha, näiteks kui spetsiaalset vorstipritsi pole, saad sooled täita ka puupulga ja suure lehtri abil (mõnevõrra aeganõudvam ja võib algaja natuke õlgu kehitama panna, kuid ajab asja ära, muidugi on vorstiprits siinkohal tõeline abimees ja hõlbustab töötegemist mitmeid kordi). Kusjuures vorstiotsikutega hakklihamasinat saab samuti edukalt kasutada.

Vaja läheb:

Hakklihamasinat (manuaalne/elektriline)

Vorstipritsi – kui teed vorste harva, sobib hästi väiksem variant 1,5 kg vorstisegu jaoks, mida tuleb küll sagedamini täita, aga iseenesest on väga tõhus abiline.

Naturaalseid sea-või lambasooli (meil müüdavad sooled on puhastatud ja soolatud, pane enne vorstitegu vaid pooleks tunniks vette ja ongi kasutusvalmis)

2. Vali välja toorained ning lisandid

Grillvorstide tooraineks kasutatakse kõige enam ikkagi sealiha, lihakoguse hulgas peab kindlasti olema ka pekki,vähemalt ¼ lihakogusest, võid lisada ka köögivilju aga kui kuiva vorsti ei taha, siis pekk käib ikka vorsti sisse. See annab vorstile mõnusa mahlasuse,(sea)seljapekk on valikutest parim, kuid sobib ka küljepekk. Oluline on ka, et kui kasutad metsloomaliha, tuleb pekki rohkem lisada, muidu jääb vorst kuiv. Kamara eemaldamine pekilt on vaba valik, liha läbi hakklihamasina ajades muutub mass ühtlaseks nagunii. Samuti tuleb välja valida sobivad lisandid, valikuid ja mänguruumi on siin palju (köögiviljad, juust jne), kuid tasub siiski olla mõõdukas ning arvestada, et valida tuleks lisandid, mis valmivad samal ajal põhitoorainega, ka ei tohiks lisandite tükid olla liialt suured. Kui ise eriti julgelt katsetada ei taha, leiab erinevaid kindlate kogustega retsepte internetist ja suuremal asjahuvilisele soovitame sirvida K. Lukase, I. Metsamaa ja R. Altrovi hiljaaegu ilmunud vorstitegemise raamatut, mis sisaldab väga üksikasjalikke retsepte katsetamiseks. Maitsestamise teevad lihtsamaks spetsiaalsed maitsesegud, mis on juba valmis segatud näiteks 5 kg vorstisegu maitsestamiseks. Meie segud ei sisalda soola, lisage see vastavalt maitseelistustele juurde. 

3. Valmista vorstisegu

Kogu lihamass tuleb läbi hakklihamasina ajada, mis nõuab korralikku füüsilist pingutust (kui seda teha käsivändaga hakklihamasinaga, kuid vaev on seda väärt). Selleks, et saavutada eriti ühtlane vorstimass, tuleks liha läbi masina mitu korda ajada. Pärast massi ühtlustamist lisa maitseained ning sõtku kõik veel kord korralikult läbi. Punktsi 2 välja valitud lisandid lisatakse pärast lihasegu korralikku läbisõtkumist. Segu ei tohiks kindlasti kuiv jääda, vajadusel lisa julgelt vett, osa veest sobib grillvorstide puhul ideaalselt asendada õlle või veiniga. Nüüd tuleb vorstisegu seisma jätta (vähemalt pooleks tunniks, kuid kui valmistamisega kannatab oodata, siis lasta seista üleöö), nii saab lihamass maitseainetest paremini läbi imbuda. 

4. Asu sooli vorstiseguga täitma

Soolatud naturaalsooli tuleb enne kasutamist kusagil pool tunnikest käesoojas vees leotada. Enne vorstimassi toppimist soolde võid alati praadida väikese proovitüki, et kontrollida maitset, juhul kui maitset tundub olevat liiga vähe, saab nüüd veel olukorda parandada. Leotatud seasool tõmba vorstipritsi toru otsa nii palju, kui seda sinna mahub ja hakka vaikselt ühtlaselt vändates soolt täitma, seo sooleots siis, kui oled juba täitmist alustanud, siis ei jää sooleotsa õhumulli. Sooli ei tohi kindlasti liiga täis toppida, vastasel juhul lähevad need grillimisel lihtsalt lõhki. Grillvorst peab pigem jääma pehme, kui ikkagi tekkisid mõned õhumullid, siis tuleb need õrnalt välja libistada. Keera paraja pikkusega vorstideks, keerde peale tehes tuleb vaadata, et need jookseks ühtpidi, muidu võib juhtuda, et need tulevad lahti. Kuumutage valmis vorstijuppe 80°C vees kusagil 15 minutit. Toorvorstide puhul ei ole eelnev kuumutamine vajalik, võib otse grillile panna, eriti hea on grillvorstid enne grillimist kergest suitsust läbi lasta. 

5. Viimaks vorstid grillile

Nüüd veel viimane samm – vorstid grillile. Grilli nagu tavalisi poevorstegi. Ühtlane pruunistamine aitab vältida vorstinaha nätskeks jäämist. Kõrvale sobib lisada mistahes suvist salatit ja maitsev roog ongi valmis!
Vaata videot, kuidas noored ise verivorste teevad (näed ära ka kogu valmistamise protsessi).

0
Ostukorv