Seente kasvatamine kodustes tingimustes

Olles seenekasvatusega mitte kokku puutunud, võib see esmapilgul tunduda üsna salapärane. Tegelikult on tegu üsna lihtsa tegevusega, mille võid kiiresti selgeks saada. Põhitõdede omandamine võtab vähem aega kui mistahes puu- või köögivilja kasvatamise puhul.

Seened on lihtne viis mitmekesistada oma isekasvatust – nii kodus toas kui ka suurema aiaga majapidamises. Kui sind huvitab päris oma kodukasvatatud seenekestest roogade valmistamine, siis jää lainele. Siin saad teada seene elutsüklist ja sellest, kus ja mida kodustes tingimustes kasvatada.
Alustamiseks pole paremat aega kui praegu! 🙂

Seente kasvatamisel on pikk ajalugu

Tuleb tõdeda, et köögiviljadega võrreldes on seente kasvatamine vähem praktiseeritud. Sellegi poolest on Euroopas siseruumides seeni kasvatatud juba sadu aastaid. Stabiilne tööstuslik kasvatamine nööpseente näol algas 300 aastat tagasi Pariisis. Esimesi tõendeid seente kultiveerimisest on aga leitud Jaapanis 1800 a. tagusest ajast, mil puupakkudel kasvatati Shiitake seeni.

Seene elutsükli jäljendamine

Enne kui tegutsema asud, on kasulik mõista seene kasvutsüklit, mida sinagi kodus kasvatamisel jäljendad. Siin kohal ei toimeta sa niivõrd virguvate seentega, kuivõrd nende niidistikule sobiva kasvukeskkonna loomisega.
Nähes taime moodi välja, on seen tegelikult seenerakkude vili, mille all peitub kordades suurem seeneniidistiku võrk ehk mütseel. Seeneniidistik on eraldi organismide kogum, olles seente viljakehadele energiaallikaks.

Lühidalt on seenekasvatamise faasid järgmised:

1) Kasvukeskkonna loomiseks valmistatakse sobiv kompost, mida hiljem pastöriseeritakse ja laagerdatakse.

2) Selle tulemuseks on sobiv toitekeskkond ehk substraat, mida nakatatakse seenemütseeliga (inokuleerimine). Substraat on mistahes aine, millel saab kasvada seeneniidistik. Tavaliselt viiakse inokuleerimine läbi steriilsetes tingimustes, et vältida hallituse või muude seeneliikide teket.

3) Seejärel toimub mütseeli läbikasvamine ehk inkubeerimine. Tavaliselt hõlmab see substraadi asetamist pimedasse sooja kohta nädalateks või lausa mõneks kuuks.

4) Kui niidistik on katnud kasvupinna, kaetakse kompost sobiva kattematerjaliga ning stimuleeritakse viljakehade teket.

Põhjalikuks lugemiseks soovitan põllumajandusministeeriumi poolt loodud seenekasvataja käsiraamatut, mis on suurepärane võimalus saada targemaks elutsükli detailides, komposti valmistamises ja kasvatusviisides.

Kus kohas seeni kasvatada?

Erinevalt tavapärasest põllukultuurist, ei kaasne seente kasvatamisega määrduvat mullatööd, mistõttu sobivad nad ideaalselt siseruumides kultiveerimiseks. Kuna seened on mitmekülgsed, sobib neid kasvatada igasugustes keskkondades nagu aias, keldris, kastis, puupakul, kohvipaksul ja kasvatuskomplektis.
Jätka lugemist, et näha, mida ja kus kasvatada.

Milliseid seeni kus kasvatada?

Alustajale soovitan soetada seenekasvatuskomplekti, kuna see võimaldab paremini seene elutsüklit hoomata ning kasvatusprotsessi keerukamad osad vahele jätta. Nii võid ära hoida hallituse või saastumise teket.
Komplektis on seene substraat juba seenemütseeliga nakatatud (inokuleeritud), mille tulemusel on seeneniidistik valmis vilja kandma.
Piisab vaid sellest, kui piserdad karbi augule vett ning hoiad keskkonna niiskena.
PS: Pane tähele, et kogu kasvuperioodi jooksul seenesubstraat kordagi ära ei kuivaks.
Juba nädala pärast märkad tekkivaid pisikesi seeni ning peatselt võid nautida küpseid vilju.
Kui plaanid aga muid keskkondi kasutada, tuleb arvestada, et eri tüüpi seentel on omad konkreetsed kasvuvajadused.

Austerservik

Austerservikud kasvavad erinevatel alustel, sealhulgas õlgedel ja isegi papp- või kohvipaksul. Looduses kasvavad nad puude küljes. Need on algajate poolt tõenäoliselt kõige enam kasvatatud seened.

Enoki

Enoki on väga kompaktsed, ning nad ei nõua palju ruumi, mistõttu saab neid kasvatada purkides. Enoki seened on väikesed ja pikkade vartega ning need asetsevad tihedates klompides. Kui neil puuduks pisikesed kübarad, näeksid nad välja justkui spagetid.

Maitake

Maitsev ja meditsiinilise väärtusega puuseen, mis sobib kasvatamiseks nii õue puupakule kui ka siseruumi. Kasvukohast sobib lehtpuust saepuru õhutatud kotiriides. Maitake võib kasvada üürtault suureks kobaraks ja kaaluda kuni 40kg.

Nööpseened (nupp), Cremini ja Portobello seened

Ausalt öeldes on need seened tegelikult ühesugused liigid, kuid neid eristab kasvuaeg.
Seeneniidistikust esmakordselt ilmudes, toimivad nad nööpseentena. Veidi suurema ja pruunimana muutuvad nad creminideks ning lõpuks kasvab neist portobello seen. Neid seeni kasvatatakse komposteeritud sõnnikul.

Shiitake

Shiitakesi saab kasvatada lehtpuust saepurul või õues palkide peal. Shiitake seentel on suitsune, maalähedane maitse ja tekstuur, mis sarnaneb portobellodega. Lisaks heale maitsele, on need ühtlasi igati tervislikud ja kolesterooli alandavad.

Šampinjon

Aedšampinjonid on ühed enim hinnatud söögiseened ning neid saab kasvatada nii kastis, kilekotis kui ka väljas peenral. Kuna nad ei vaja palju valgust, saab kasvukeskkonnaks olla ka kelder. Šampinjoni viljalihal on meeldiv lõhn ja tekstuur ning kergelt pähkline maitse.

Loodan, et oled nüüdseks saanud indu seentega käe proovimiseks. Kui oled paar korda tsükli läbi teinud, hakkad mõistma ka muid spetsiifikaid, suutes saaki veelgi suurendada. Rõõmsat katsetamist ja seeneroogade valmistamist.