X

Loe Veel

Väärt nõuandeid rooside kasvatamiseks koduaias

Tihtilugu arvatakse ekslikult, et rooside kasvatamine on üks ütlemata keeruline ettevõtmine. On roosid ju oma kaunilt suursuguse välimuse tõttu mõneti aukartust tekitavad. Tegelikult on roosid aga üsna vähenõudlikud ja kui alustada taimede kasvatamist kvaliteetse juurekavaga potiistikust, saab kasvatamisega hakkama ka algaja aiapidaja. Ettevalmistus Soovituslik on vähemalt kuus nädalat enne istutamist väheviljakad mullad väetada ja samuti tuleb muld koos väetistega hoolikalt läbi kaevata. Liiga happelisi muldasid (pH alla 4,5) tuleb kindlasti lubjata, kõige paremini sobib selleks kriit (0,5-1 kg ruutmeetrile). Lubiväetist antakse mulda koos põhiväetisega. Ettevalmistustööks võib nimetada ka istikute valimist, roosi konteineristikul peaks olema hästi hargnenud juurekava ja pookekomponendid peavad olema nii tugevasti kokku kasvanud, et poleks lahtimurdumise ohtu (nagu eelnevalt mainitud ongi potiistikud algajale roosikasvatajale parim variant).  Kasvukoha valimine Kõige sobivam aeg rooside istutamiseks ja ka ümberistutamiseks ongi kevad. Konteineristikuid võib istutada pärast öökülmade möödumist kogu juunikuu (või hiljemgi) vältel. Kõige ideaalsemalt sobivad külmade ja tugevate tuulte eest kaitstud ning kerge lõuna- ja läänepoolse kallakuga kohad. Sinna istutatud taimed saavad piisavalt soojust ja valgust. Väga oluline on, et oleks tagatud  õhu vaba liikumine, see aitab pidurdada seenhaiguste levimist. Kasvukoht peaks olema võimalikult päikesepaisteline (vähemalt 6-7 tundi päevas päikesepaistele avatud), varjulistes kohtades jääb õitsemine väga piiratuks. Samuti ei sobi neile kuninglikele lilledele liigniiskus, põhjavesi ei tohiks kasvukohas ulatuda kõrgemale kui 70 cm. Kõige sobivamad mullad rooside kasvatamiseks on sügavad parasniisked hea struktuuriga lubja- ja huumusrikkad saviliivmullad või kerged kuni keskmised liivsavimullad.  \'Sweet Velvet\' \'Princess Mia\' Roosipeenra kujundamine Roosipeenar võiks olla lihtsa kujuga, sest esikohal peaks olema siiski õite ilu esiletoomine. Hästi sobivad korrapäraste nurkadega peenrad. Peenrale võiks mahtuda vähemalt 3 rida roose, peenar tuleb teha sama kõrge või mõni cm kõrgem kui ümbritsev maapind, vastasel juhul võib peenrale hakata kogunema sulavesi, mis hävitab talvituvad roosid. Sortide peenrale paigutamisel arvestatakse ennekõike roosipõõsaste kõrgust ning õite värvuse ja kuju omavahelist sobivust. Muidugi kui pole soovi roose mitme kaupa peenras kasvatada, võib katsetada ka üksikute roniroosidega aiakaartel.  \'Irena\'\'Paul Noel\' Vahekaugused istutamisel Vahekaugused arvestatakse vastavalt sordi kasvutugevusele. Keskmiselt jäetakse vahekauguseks 30-40 cm. Eriti tugevakasvuliste sortide puhul võib vahekauguseks jätta 40-50 cm ning väikeseõieliste polüantrooside puhul vähendatakse vahekaugust 20 cm-ni. Põõsas- ja pargirooside puhul tuleks vahekauguseks arvestada aga umbes 0,8-1,5 m.  Huvitavad sordid katsetamiseks  \'Alojse\' Väga dekoratiivne sort, õied on ilusad suured oranžikas-roosad täidisõied, õite läbimõõt on kuni 10 cm. Lehed on intensiivselt tumerohelised. Lillel on ka mõnusalt õrn aroom, mis muudab sordi eriti võluvaks. Kasvukõrgus on kuni 1 meeter. \'Climbing Rumba\' Roniroos, millel on kahevärvilised õied (kollane ja punane). Õite läbimõõt on keskmine, kusagil 7 cm. Õitsevate pungade aroom on nõrk, kuid õrn ja meeldiv. \'Ewenement\' Kaunis suureõieline sort Ewenement näeb  äärmiselt suursugune välja. Õied on kahevärvilised ja nende läbimõõt on 6-7 cm. Kasvab kuni 1 meetri kõrguseks. \'Paul Noel\' Tegemist on roniroosiga, mille kõrgus võib ulatuda 3 kuni 5 meetrini. Sordil on kaunid roosad täidisõied, mis lõhnavad kergelt ja meeldivalt. Õied püsivad ilusad ka vihmaste ilmadega. \'Princess Mia\' Ilusates heledates toonides kaunid sametised kroonlehed. Kroonlehed on äärtest kirsiroosad ja sisemusest valge-hõbedased. Lilled intensiivse meeldiva lõhnaga, vihmakindlad. \'Irena\' Teiste rooside seas eristub Irena sort eriti intensiivse värvi ja tugeva, kergesti äratuntava lõhna poolest. Kõrgus ulatub 1 meetrini. Õis on ilus veripunane ja umbes 10 cm läbimõõduga. \'Sika\' Oranži värvi, päikesekiirtes vaskpunakaks üleminev suureõieline sort. Pungad on erakordselt täidlased ja õisikud saavutavad läbimõõdu isegi kuni 12 cm. Kasvab umbes 100-120 cm kõrguseks. \'Golden Showers\'\'Kronenburg\' Tegelikult on valik väga lai ning omale meelepärase õietooniga sordi leiad meie kauplustest ja e-poest kindlasti. Edu selle juba iidsetest aegadest inimkonna tähelepanu tõmmanud kaunitari kasvatamisel. 😊🌱

Suvelillede kasvatamine - alustades seemnest või noortaimest?

Siinne jutt on suunatud peamiselt neile, kes ei ole veel suvelilledega jõudnud tegeleda, kuid kel mõlgub meelel sel alal kätt proovida. Suvelillede loovad majapidamisse positiivseid emotsioone, olgu selleks korteri rõdul olev ampel, rõdukast, potid terassil või oma maja peenar. Saame ette üldise pildi, mil viisil võid suvelilledega alustada, kui rajad endale rõdu- või terassiaeda. Suvelilled seemnest või noortaimest? Nagu taimede puhul ikka, on võimalik ka suvelille seemnest noortaim ette kasvatada. Kui mugavus saab võitu, siis osta aianduspoest juba ettekasvatatud istutusvalmis noortaimed.Kui lähed ettekasvatamise teed, on hetkel viimane aeg seda teha. Nii saad soojade kevadööde saabumisega tõsta õue esimesed rippuvate õitega lilleamplid ja istutada õuepottidesse lillemütsid. Paljud suvelilled nagu mätashari või ripp-lõvilõug pistetakse mulda juba märtsis, kuna külvist taimedeni kulub kaua aega. Ette- või edasikasvatamine võib olla eelistuse ja maitse asi, kuid rahaliselt ja ajaliselt on mugav lahendus kasutada noortaimi. Noortaimede aktiivne müük kauplustes toimub juba märtsis ja aprillis. Milliseid lilli kannatab hetkel veel ette kasvatada? Olles nüüdseks aprilli lõpus, leidub nii mõnigi lill, mis vajab vaid lühikest ettekasvatusaega suutes seemnest tugevaks noortaimeks virguda juba mai lõpuks. Nendeks on päevalilled, suvedaalia ja erinevad õlelilled. Mainimata ei saa jätta pruudisõlgi ja peiulillli, mis on head proovikivid alustavale asjaarmastajale. Mõlemad on vastupidavad ning kauaõitsevad suvelilled, mille ettekasvatamise puhul kestab õitsemine juunist kuni öökülmadeni. Peiulill on värvikirevate õitega, mille seemned on parajalt suured, et neid mugavalt üks haaval mulda pista. Pruudisõlg on uhke täidisõitega ning päikselembeline lill. Soovitus taimede (mitte)pikeerimiseks Kui soovid mugavaks jääda, võid hoiduda taimede lahutamise ehk pikeerimise vaevast. Selleks muretse vaid taimekassetid ja pisikesed istutuspotid ning kasvata beebitaimed eraldatult. Hiljem on neid lihtne peenrasse või lillenõudesse ümber istutada ning taimede lahutamine ei ole vajalik. Millised on vähenõudlikud suvelilled? Paratamatult on inimene loomult mugav, mistõttu kerkib küsimusi, et millised suvelilled on iseseisvad ega vaja ülemäära hoolt. Tuleb tõdeda, et vähenõudlikud suvelilled nagu eelmainitud peiulill ja pruudisõlg on ühtlasi ühed populaarsemad. Olles pisut lühema kasvuajaga, on need siiski vastupidavad taimed, kannatades otsekülvi ehk otse peenrale külvamist.Seega kui sul ettekasvatamiseks aega pole ning sobivaid noortaimi poelettidelt ei leia, jääb üle vähenõudlike suvelillede maikuine otsekülv. Tundub lihtne? - jätka lugemist. :) Millised suvelilled sobivad otsekülviks? Tea, et võrreldes müügil olevate noortaimede valikuga, on suvelillede seemnete valik üüratu, mistõttu on sul suurem mänguala. Külviaeg on saabumas just mai teises pooles, mil peenratel on nö. soojenenud muld (10-15 C pinnas). Otse kasvukohale ja avamaale võib panna nii erinevaid saialilli, rukkililli, klarkiaid, lillherneid, sametlilli, kressi kui ka muid aiamaalilli.Minu lemmikuks on kosmos, mille erkvärviga õied tulevad eriti ilmsiks, kui selle tihedaks kasvanud pehme lehestikurohelus peenraala täielikult enda alla võtab. Otsekülvi puhul, palun ole tähelepanelik ning veendu, kas soovitud lill seda üldse tolereerib. Paljud taimed ei kannata ilma ettekasvatamiseta peenrale minekut, kuna sellest tulenevaid ohte on mitmeid – tugev tuul, ebasobiv külvimuld või külmad ööd. Teame oma kliima puhul hästi, milliseid ootamatusi kevad endas kätkeb 😊Seemne idanemise edukus sõltub suuresti mulla soojusest ja niiskuse tasemest. Külva seemned otse amplisse Otsekülvi amplisse võiks aset leida pigem hõredama puistega. Veel esinevate külmade ööde puhul hoia ampel siseruumis kuniks ilmad soojenevad. Valmis noortaimede puhul pista sinna kuni 5 noortaime. Muude anumate puhul lähtu proportsioonist ning oma kainest hinnangust.Meenuta vana aiandustõde – taim vajab kasvamiseks ruumi. ;) Kasvukohtade puhul lase loovus valla :) Samas tuleb tõdeda, et ampel või suurem pott ei ole ainukesed kasvukohad. Disaini silmas pidades võid kasutada nii kastekannusid, vanu ämbreid ja -puitkaste kui ka kände. Anna loovusel minna ning mõtle välja oma dekoratiivne viis kauneid õisi eksponeerida.Inspiratsiooniallikaks võin soovitada Maalehe raamatut nimega „Terassi ja rõdutaimede leksikon“, millest ammutad palju disainiideid. Lilleanumatesse sobib hetkel külvata näiteks lillhernes ja mungalill. Lillherned on päikest armastavad pikema õitse perioodiga liblikõielised, mis ei karda tuult ega vihma. Mungalill on eelkõige ronitaim, mis lisaks amplitele sobib ka rõdukastidesse, aknalauale ja suurematesse rippuvatesse vaasidesse ja pottidesse. Eelistab rammust liivasegust aiamulda. Kokkuvõttes Suvelillede viljelemiseks on mitu võimalust: kas kasvatad need seemnest ise; ostad ettekasvatatud noortaime (nn beebitaime), mida kodus edasi kasvatada;ostad juba valmis istiku, mille võid kohe tema kasvukohale panna või...külvad seemned mais otse peenrale või potti.

Lillesibulate istutamine: suvesibulad - liiliad ja pojengid

Eluterved lillesibulad ja tubli planeerimine muudab sinu aia segasummasuvilast imetlusväärseks silmarõõmuks. Kuidas seda aga saavutada? Järgnevalt saad teada: Mida eri liikide puhul arvesse võttaMillele sibulate ostmisel tähelepanu pöörataMilleks ja kuidas kasvukohta planeeridaKuidas istutada liiliaid ja pojenge nii, et need suveks õide puhkeksid Lillesibulate tüübid – mida millal istutada? Kevadsibulad Nagu nimigi ütleb, on nende õitseaeg kevadel, kuid selleks tuleb nad sügisel mulda panna. Olles äärmiselt vastupidavad, vajavad kevadsibulad madalat temperatuuri, et kevadiseks õitsenguks välja puhata. Seetõttu võib nende mugulaid talve läbi maa sees hoida.Mõned tuntud kevadsibulad on tulbid, iirised, nartsissid, hüatsindid, krookused, laugud. Suvesibulad Suvised sibulad on õrnemad ja neid istutatakse kevadel, et õitsemist suve läbi nautida. Suvesibulad on külmakartlikud ning neid peab hoiustama jahedas ja kuivas kohas külmade perioodide möödumiseni. Nimekamad suvesibulad on gladioolid, liiliad, daaliad, pojengid (ehk muguljuursed), iirised, kallad, begooniad.PS: Kas teadsid, etbegooniad on esimesed, mis kevadel maha tuleb panna? Nii jõuab lill õigel ajal õide puhkeda.Erinevalt teistest, mis õitsevad suve lõpu poole, püsivad daaliad õites kuni sügiseni. Milliseid sibulaid võib istutada nii kevadel kui ka sügisel? Aastaringselt võib istutada nii aediiriseid kui ka pojenge. Viimastest teeme all pool lähemalt juttu. Kuidas ostes lillesibulaid valida? Lillesibulad peaksid olema katsudes pigem kõvemad, mitte pehmed ja käsnjad. PS: Sibulad on üsna õrnad, seega mida vähem inimesi neid katsunud on, seda parem. Seepärast soovitame neid aegsasti otse veebipoest tellida. Kui aga satud ostma kauplusest, siis vali sibulad, millel ei ole kahjustusi või hallitust. Tasub vaadata suuri sibulaid, kuna pirakate esimene aasta on ühtlasi suure õiega.   Kasvukoha planeerimine Kuna mitmed lillesibulad hakkavad ajapikku paljunema, on taibukas planeerida kasvukoht nii, et sealt saaks aastaid virguvaid õisi. Üldjoones võib lillesibulaid kasvatada igal pool: iluaias, aasadel, segatuna muru sisse, puude all või strateegiliselt peenardele paigutatuna. Istuta suurem kogus ühte kohta, et tekitada võimas visuaalne efekt. Võta teadmiseks, et enamus liigid eelistavad päikselist kohta. Varakevade õitsejad võib istutada puude alla – seal saavad nad piisavalt palju valgust, et puhkeda õide enne kui puud lehte lähevad ja valguse ära blokeerivad. Lisaks on siin paar nippi, mida järgida: Võta arvesse sibullillede õitsemisaegu. Istuta kokku erinevaid kombinatsioone: nii varaseid-, kesk- kui ka hilise hooaja mugulaid, et õitsemisaja koguperiood oleks võimalikult pikk.Peida õitsenud madalakasvuliste sibulate surev lehestik ette poole istutatud kõrgemate sibulate abil.Samal ajal õitsevate sortide puhul istuta sibulad vastavalt kõrgusele - madalast kõrgemaks, et tekitada ilusad kihid.Sibullilled pakuvad ilusaid ja erinevaid värve – mõtle sellele, kuidas need värvid ümbrusega mängivad. Tähelepanu istutuskoha pinnasele Enamik sibullilli vajab õitsemiseks päikselist kasvukohta ning kohevat ja pehmemat aiamulda. Oluline faktor on pinnase drenaaž ehk võime lasta vett parajalt läbi. Nii on välistatud sibulate mädanemine. Selle tarvis võid sibulate alla paigutada 5cm jagu liiva. Sibulatele meeldib kergelt liivane muld, sest see pakub piisavalt eluks vajalikke aineid.   Tasub teada, et mulla ph. tase võiks ideaalis olla pigem neutraalne 6 või 7, kuna see toob välja lillede kõige erksamad värvid. Mulla happelisust saad tasakaalustada lubiväetisega. Istutades suvesibulaid - liiliaid ja pojenge Esiteks istuta lillesibulad kindlasti samal hooajal, mil need ostetud on. Veendu, et oled soetanud terved ja elujõulised sibulad ning hävita kahjusaanud, kuna need on tervetele nakkusohtlikud. Üldiselt saab lillesibulaid saab istutada kahte moodi: kaevata üles kindel ala, sibulad sinna asetada ja seejärel mullaga katta või teha igale sibulale mulda eraldi auk. Liiliad Liiliate istutamisperiood sõltub liilia liigist ja sordist. Meie poes on saadaval liiliad, mida saad istutama asuda juba mai lõpus. Liiliatele meeldib kergem mul, kuid mitte liiga liivane ega savine. Mulla konsistentsi saad täiendada komposti, turbamulla või kerge kruusaga. Liiliate kasvukoha puhul jälgi, et tegu poleks liigselt niiske kohaga. Seega väldi paiku, kuhu koguneb kevadine suurvesi.Istutussügavus sõltub sellest, kas tegemist on varrejuurse või varrejuurteta liiliatega. Varrejuursete puhul jälgi antud reeglit: istutamise sügavus peab vastama sibula kolmekordsele suurusele. Kui mugul on 7cm pikkune, tuleb see asetseda 20+ cm sügavusele.Varrejuurteta liiliad tuleb istutada vaid 2-3 cm paksuse mullakihi alla. Vahekaugus oleneb nii sibulate suurusest kui ka nende kasvutüübist (kõrge, püstine, laiuv). Seega väiksemad mugulad 10-15 cm, keskmise suurusega 20-25 cm ning suured sibulad kuni 40 cm vahedega. Pojengid Kasvukohana eelistab pojeng täispäikselist paika ning üsna suurt distantsi teisest taimest. Seega võid mugulate vahekauguseks jätta tubli 1 meeter. Pojengid vajavad toitainerikast mulda, kuna nad on püsikud, mis jäävad kauaks ajaks samasse kohta. Seega ei pea neid talveajaks üles kaevama. Pinnas peab olema sügavalt üles kaevatud ja kobestatud. Kindlasti lisa istutusauku orgaanilist väetist ja kompostmulda. Istutamisel säti kasvupungad ülespoole suunatuna 3-5  cm sügavusele mulda. Kui satud liiga sügavale istutama, õitseb lill liiga hilja või üldse mitte. Kokkuvõttes Nüüd tead, kuidas sibullilled jaotuvad ning millele istutamisel tähelepanu pöörata. Aeg on kätte jõudnud otsustada, mil viisil oma aeda sel hooajal ilustada. Meie soovitus on täisväärtustada oma hoovi värvikirevate liiliate ning uhkete pojengidega.

Miks peaks igas lillepeenras olema saialill?

Levinund ning tavaline, kuid siiski äärmiselt tänuväärne lill.

Ilmselt on saialill nüüd küll üks sellistest suvelilledest, mille äratundmine kellelegi raskusi ei tohiks tekitada. Põhjuseid, miks see klassikaline üheaastane lill oma koduaeda valida, on aga rohkem kui küll. Esiteks saab tema kasvatamisega kindlasti hakkama igaüks, peale päikesepaistelise ja enam-vähem viljaka aiamulla (taluvad ka vähemviljakaid kasvukohti) ei nõua saialilled meilt suurt midagi. Seemned võib otse kasvukohale külvata aprillis-mais (umbes 2cm sügavusele), talub hästi ka ümberistutamist, ideaalne vahekaugus taimedel on 30cm, sellise vahega jääb taimede vahele piisavalt õhku, et nad moodustaksid kenad puhmad.

Idanema hakkab juba 5-8 kraadi C juures 7-10 päevaga. Õitsemine algab kusagil kuus nädalat pärast tärkamist ja õite ilu saame nautida kuni oktoobrini välja. Õitsemist saab aga veelgi pikendada, kui taimedelt õitsemise algusest alates eemaldada järjepidevalt kõik avanenud õied, sobivaim korjevahe on 2-5 päeva. Mis lille aga nii eriliseks teeb? Päikeseliselt särav saialill on kaunis nii peenras kui ka lillevaasis, kus dekoratiivsena püsib vähemalt nädal, kuid vaid vähesed on kursis, et tegemist on ka söödava taimega, millele on omistatud ka väga palju raviomadusi.

Saialille kasutamine ravimtaimena

Saialille kõik osad – juured, lehed, õied on tugeva põletikuvastase toimega ja nii on temast saanud üks ütlemata tänuväärt ravimtaim. Rahvameditsiinis on pruugitud saialillesalvi, -teed, -tõmmist, -õli ja tinktuuri. Põletiku leevendamiseks võibki haigele kohale määrida saialillesalvi.

Lühiajaliseks kasutamiseks segage 1/3 osa saialilleõisi 2/3 searasvaga (sobib kasutada ka hanerasva). Pikema säilivusajaga on aga saialilleõite, mesilasvaha ja õli segu, mida kindlasti keeta ei tohi ning mille puhul piisab vaid kergest kuumutamisest.
Saialilletee valmistatakse kuivatatud õitest, võib lisada ka lehti, teel on tugev toime nii bakteriaalsete kui ka viiruslike nakkuste vastu. 
Kuivatamiseks soovitatakse hämarat ja sooja kohta, kuid temperatuur ei tohiks ületada 40-45 kraadi C. Laotatakse laiali õhukese kihina ja segatakse tihti. Kuivatamise võib lõpetada, kui õisik kergesti pudeneb. Säilitamisaeg on maksimaalselt 2 aastat. Saialille peetakse ka hirmkalli safrani aseaineks, kroonlehtedest saab valmistada sarnast pulbrit safranile, mida kasutatakse peamiselt saiataigna või keeduriisi valmistamisel. 

Söödavad õied toiduvalmistamiseks

Pehmeid õisi sobib süüa täiesti naturaalsel kujul. Enamasti kasutatakse neid tortide ja teiste küpsetiste kaunistamiseks ning värsketest salatites, lisades seejuures salatile ohtralt värviküllust. Tugevama õiepõhjaga sortide puhul on soovitatav toiduks tarvitada ainult kroonlehti. Värskete õielehtedega  sobib maitsestada nii jogurtit, kodujuustu, omletti kui ka paljusid kala- ja liharoogi. Parim viis söödavate lillede kasvatamiseks on orgaaniliselt, kui avastad taimelt kahjurid, siis kasuta looduslikke vahendeid. Aiast korjatud taimed soovitatakse loputada kerges soolvees ning seejärel veel puhta jaheda veega üle puhastada.

Sordivalik meie kauplustes ja e-poes

Sortimendis on nii madalakasvulisi kui ka kõrge kasvuga lilli, samuti nii liht- kui täidisõitega sorte. 

Apricot Twist peach‘- tegemist on spetsiaalselt aretatud madala põõsasja sordiga, taime kõrgus on vaid 25-30cm. Sordil on originaalse värvilahendusega aprikoosikollased täidisõied, mis on servadest heledamad ja mille südamikud on tumedad.

Double orange‘ – ilusate suurte oranžide täidisõitega.  Õievarred on hästi harunenud, mistõttu moodustab kenad kerged puhmad, taime kõrgus on kuni 60cm.

Greenheart’ –  saadaval nii oranžide kui ka kollaste õitega, õied on tihedalt täidetud ning rohelise südamikuga. Taime kõrgus on keskmiselt 60cm.

‘Pacific Beauty Apricot‘ – originaalse õievärvusega, aprikoosivärvi ning kreemikaskollaste kroonlehtede kooslus muudavad lille tõeliselt pilkupüüdvaks. Põõsas on kompaktne ja tugevalt harunev, taime kõrgus on 50-70cm.

Pacific Beauty Cream‘ – armsate kreemikasvalgete täidisõitega, taime kõrgus 50-70cm.

Pink Surprise‘ – sordil on suured täidisõied, mis on pastelselt roosakad ja väga pilkupüüdvad. Kasvab tugevalt haruneva kompaktse põõsana, taime kõrgus on 40-50cm.

‘Radio Orange‘ –  sordil on eriti erk õievärvus ja ka erilised torujad keelõied. Tegemist on kääbuskasvulise sordiga, mille kõrgus on maksimaalselt vaid kuni 35cm.

Miks mitte koduaeda kaunistada ka mõne eksootilise lillega. Jaapani orhidee on tegelikult samuti üsna lihtsasti kasvatatav ja toob oma erilise välimusega aeda ohtralt silmailu.

0
Ostukorv