X

Loe Veel

Nipid peenra kujundamiseks kevadiste sibullilledega

Käes on viimane aeg on soetada kevadisi sibullilli ehk kevadsibulaid, kuna oktoobri lõpuni on võimalus pista mulda tulpe, hüatsinte, krookuseid, nartsisse ning muid taimi.Siit võid lähemalt lugeda, kuidas peaks ostes lillesibulaid valima. Kuna need on külmakindlad elades talve kenasti üle, pannakse need mulda just septembris ja oktoobris, et peenrailu juba varakevadel nautida.Järgnevalt saad ideid kevadise aiailu võimendamiseks. Millised sibullilled kevadel õitsevad? Suur hulk sibullilli õtseb kohe pärast lume sulamist. Samal ajal aga pole püsikud veel talveunest ärganud. Üks esimesi lume alt paistma hakkavaid õitsejaid on lumekupp. Selle järel sööstavad välja kullerkupud, mille avanevad õied võivad olla kuni 4 cm läbimõõduga. Nüüd hakkavad õitsema lumikellukesed, esimesed krookuste sordid, märtsikellukesed, ja sillad. Mai esimesel poolel ilmuvad välja haprad koerahambad ja populaarsed tulbid ning nartsissid. Siin kohal tasub välja tuua eksootilist narmasõielist tulpi, mille õite kroonlehtedel on peen narmastus. Viimaks võib juunis näha ka preeriaküünlaid ja hüatsinte nagu eesti aedades enamlevinud hispaania ebahüatsinte. PS: Segadust võib tekitada terminoloogia „sügislill“, mis justkui kirjeldab sügisel istutatavaid lilli. Tasub teada, et sügislill on tegelikult liilialiste sugukonda kuuluv lilleperekond. See ei ole sügisel mulda pistetud ja kevadel õitsev sibullill. Tulbid on vesirottide maiuspala – mida teha? Nii tulpide kui nartsisside sibulad on kevadel taimetoidulisele vesirotile (mügrile) tõeline maiuspala. Sel puhul võib kasutada mutilõksu või valida hoopiski alternatiivseid sorte, millele mügri ligi ei tiku. Asenduseks sobivad nii püvililled ja hüatsindid kui ka preeriaküünlad. Hea nipp on kasutada ka spetsiaalseid istutuskorve. Istutuskorvid kaitsevad sibulaid näriliste eest ning lihtsustavad ka sibulate üles võtmist. Istutusplaan saab kenasti organiseeritud. :) Peenra kujundamine aiaplaaniga Kindlasti tasub luua aiaplaan, et taimede värve põnevalt kokku sobitada. Samuti võta kasutusele sildid, et kevadel oleks taimede asetuste osas kindel ülevaade. Koosõitsevatest lilledest kombinatsioonide tegemine võib olla pisut katsumusrikas, mistõttu vaatame üle mõned disainilahendused, mis võivad peenramustrite loomisel abiks olla. 1. Loo aeda värvilaigud Põõsaste ja kivide äärde rühmita kokku suured lilled nagu nartsissid, tulbid ja laugud, luues seega tugeva visuaalse eripära. 2. Kasuta lihtsaid toone Värvide kombineerimine võib olla pisut katsumusrikas, kuna nende täppi saamine toimub pool pimesi. Kui soovid tekitada värvikirevat kontrasti, proovi kasutada kuni 3 lihtsat vastastikku värvi. Kui soovid aga meeldivat tasakaalu, kasuta mitmeid sarnastes toonides lilli. Nii tagad harmoonia ka eri liiki taimede puhul. 3. Kõrvuta tulbid varajaste püsikutega Kui satud tulpe ostma, siis kombineeri neid varajaste püsikutega nagu floksi, võõrasema või lumeroosiga, et tekitada ainulaadne vastand. Niisamuti töötab see püsikutega üldiselt, sest ajal, mil sibullilled tuhmuma asuvad, pistavad mitmeaastased pead mullast välja. 4. Loo aeda kerge niitväli Harilik siniliilia ja hüatsint õitsevad varakevadel sadade kaupa, paljunedes tasapisi järgnevate aastatega. See muudab need ideaalseks muru ja puude paigutamiseks, et tekitada lillelisi niitvälju. Loomuliku väljanägemise nimel hajuta neid käputäis istutamisalale. 5. Tekita aia lillebuketid Kuna suured sibulad lähevad sügavamale kui väikesed sibulad, saate istutada need kiiliselt mulda, et moodustada õitsev kimp. Näiteks istutage tulbid 5 inch sügavusele, seejärel istutage hüantsintid nendest 2 tolli kõrgemale, nende peale. Selleks võid kasutada ka rõdukaste. 6. Planeeri kestvat värvidemängu Laienda oma kevadist väljapanekut nii, et istutad sarnase välimusega sibullilled erineva õitsemisajaga. Selleks sobivad erinevad kuldsed nartsissi sordid, mille õidepuhkemise ajad varieeruvad varakevadest hiliskevadeni. 7. Lisa vürtsi lehestikega Mõnel sibullillel on kirev lehestik ja selle lisamine annab maastikule iseloomu isegi pärast lillede närtsimist. Ühe parimate valikute seas on kindlasti teatud tulbi sordid nagu „Unicum“, „Red Riding Hood“ ja „Sinine meloodia\". Kevadiste õitsejate valik on üsna lai ning just nüüd on saabunud aeg valida omale meelepärased. Aiaplaani ja lillede sobitamise toel lood igaks kevadeks õuele värske väljanägemise.

Väärt nõuandeid rooside kasvatamiseks koduaias

Tihtilugu arvatakse ekslikult, et rooside kasvatamine on üks ütlemata keeruline ettevõtmine. On roosid ju oma kaunilt suursuguse välimuse tõttu mõneti aukartust tekitavad. Tegelikult on roosid aga üsna vähenõudlikud ja kui alustada taimede kasvatamist kvaliteetse juurekavaga potiistikust, saab kasvatamisega hakkama ka algaja aiapidaja. Ettevalmistus Soovituslik on vähemalt kuus nädalat enne istutamist väheviljakad mullad väetada ja samuti tuleb muld koos väetistega hoolikalt läbi kaevata. Liiga happelisi muldasid (pH alla 4,5) tuleb kindlasti lubjata, kõige paremini sobib selleks kriit (0,5-1 kg ruutmeetrile). Lubiväetist antakse mulda koos põhiväetisega. Ettevalmistustööks võib nimetada ka istikute valimist, roosi konteineristikul peaks olema hästi hargnenud juurekava ja pookekomponendid peavad olema nii tugevasti kokku kasvanud, et poleks lahtimurdumise ohtu (nagu eelnevalt mainitud ongi potiistikud algajale roosikasvatajale parim variant).  Kasvukoha valimine Kõige sobivam aeg rooside istutamiseks ja ka ümberistutamiseks ongi kevad. Konteineristikuid võib istutada pärast öökülmade möödumist kogu juunikuu (või hiljemgi) vältel. Kõige ideaalsemalt sobivad külmade ja tugevate tuulte eest kaitstud ning kerge lõuna- ja läänepoolse kallakuga kohad. Sinna istutatud taimed saavad piisavalt soojust ja valgust. Väga oluline on, et oleks tagatud  õhu vaba liikumine, see aitab pidurdada seenhaiguste levimist. Kasvukoht peaks olema võimalikult päikesepaisteline (vähemalt 6-7 tundi päevas päikesepaistele avatud), varjulistes kohtades jääb õitsemine väga piiratuks. Samuti ei sobi neile kuninglikele lilledele liigniiskus, põhjavesi ei tohiks kasvukohas ulatuda kõrgemale kui 70 cm. Kõige sobivamad mullad rooside kasvatamiseks on sügavad parasniisked hea struktuuriga lubja- ja huumusrikkad saviliivmullad või kerged kuni keskmised liivsavimullad.  \'Sweet Velvet\' \'Princess Mia\' Roosipeenra kujundamine Roosipeenar võiks olla lihtsa kujuga, sest esikohal peaks olema siiski õite ilu esiletoomine. Hästi sobivad korrapäraste nurkadega peenrad. Peenrale võiks mahtuda vähemalt 3 rida roose, peenar tuleb teha sama kõrge või mõni cm kõrgem kui ümbritsev maapind, vastasel juhul võib peenrale hakata kogunema sulavesi, mis hävitab talvituvad roosid. Sortide peenrale paigutamisel arvestatakse ennekõike roosipõõsaste kõrgust ning õite värvuse ja kuju omavahelist sobivust. Muidugi kui pole soovi roose mitme kaupa peenras kasvatada, võib katsetada ka üksikute roniroosidega aiakaartel.  \'Irena\'\'Paul Noel\' Vahekaugused istutamisel Vahekaugused arvestatakse vastavalt sordi kasvutugevusele. Keskmiselt jäetakse vahekauguseks 30-40 cm. Eriti tugevakasvuliste sortide puhul võib vahekauguseks jätta 40-50 cm ning väikeseõieliste polüantrooside puhul vähendatakse vahekaugust 20 cm-ni. Põõsas- ja pargirooside puhul tuleks vahekauguseks arvestada aga umbes 0,8-1,5 m.  Huvitavad sordid katsetamiseks  \'Alojse\' Väga dekoratiivne sort, õied on ilusad suured oranžikas-roosad täidisõied, õite läbimõõt on kuni 10 cm. Lehed on intensiivselt tumerohelised. Lillel on ka mõnusalt õrn aroom, mis muudab sordi eriti võluvaks. Kasvukõrgus on kuni 1 meeter. \'Climbing Rumba\' Roniroos, millel on kahevärvilised õied (kollane ja punane). Õite läbimõõt on keskmine, kusagil 7 cm. Õitsevate pungade aroom on nõrk, kuid õrn ja meeldiv. \'Ewenement\' Kaunis suureõieline sort Ewenement näeb  äärmiselt suursugune välja. Õied on kahevärvilised ja nende läbimõõt on 6-7 cm. Kasvab kuni 1 meetri kõrguseks. \'Paul Noel\' Tegemist on roniroosiga, mille kõrgus võib ulatuda 3 kuni 5 meetrini. Sordil on kaunid roosad täidisõied, mis lõhnavad kergelt ja meeldivalt. Õied püsivad ilusad ka vihmaste ilmadega. \'Princess Mia\' Ilusates heledates toonides kaunid sametised kroonlehed. Kroonlehed on äärtest kirsiroosad ja sisemusest valge-hõbedased. Lilled intensiivse meeldiva lõhnaga, vihmakindlad. \'Irena\' Teiste rooside seas eristub Irena sort eriti intensiivse värvi ja tugeva, kergesti äratuntava lõhna poolest. Kõrgus ulatub 1 meetrini. Õis on ilus veripunane ja umbes 10 cm läbimõõduga. \'Sika\' Oranži värvi, päikesekiirtes vaskpunakaks üleminev suureõieline sort. Pungad on erakordselt täidlased ja õisikud saavutavad läbimõõdu isegi kuni 12 cm. Kasvab umbes 100-120 cm kõrguseks. \'Golden Showers\'\'Kronenburg\' Tegelikult on valik väga lai ning omale meelepärase õietooniga sordi leiad meie kauplustest ja e-poest kindlasti. Edu selle juba iidsetest aegadest inimkonna tähelepanu tõmmanud kaunitari kasvatamisel. 😊🌱

Suvelillede kasvatamine - alustades seemnest või noortaimest?

Siinne jutt on suunatud peamiselt neile, kes ei ole veel suvelilledega jõudnud tegeleda, kuid kel mõlgub meelel sel alal kätt proovida. Suvelillede loovad majapidamisse positiivseid emotsioone, olgu selleks korteri rõdul olev ampel, rõdukast, potid terassil või oma maja peenar. Saame ette üldise pildi, mil viisil võid suvelilledega alustada, kui rajad endale rõdu- või terassiaeda. Suvelilled seemnest või noortaimest? Nagu taimede puhul ikka, on võimalik ka suvelille seemnest noortaim ette kasvatada. Kui mugavus saab võitu, siis osta aianduspoest juba ettekasvatatud istutusvalmis noortaimed.Kui lähed ettekasvatamise teed, on hetkel viimane aeg seda teha. Nii saad soojade kevadööde saabumisega tõsta õue esimesed rippuvate õitega lilleamplid ja istutada õuepottidesse lillemütsid. Paljud suvelilled nagu mätashari või ripp-lõvilõug pistetakse mulda juba märtsis, kuna külvist taimedeni kulub kaua aega. Ette- või edasikasvatamine võib olla eelistuse ja maitse asi, kuid rahaliselt ja ajaliselt on mugav lahendus kasutada noortaimi. Noortaimede aktiivne müük kauplustes toimub juba märtsis ja aprillis. Milliseid lilli kannatab hetkel veel ette kasvatada? Olles nüüdseks aprilli lõpus, leidub nii mõnigi lill, mis vajab vaid lühikest ettekasvatusaega suutes seemnest tugevaks noortaimeks virguda juba mai lõpuks. Nendeks on päevalilled, suvedaalia ja erinevad õlelilled. Mainimata ei saa jätta pruudisõlgi ja peiulillli, mis on head proovikivid alustavale asjaarmastajale. Mõlemad on vastupidavad ning kauaõitsevad suvelilled, mille ettekasvatamise puhul kestab õitsemine juunist kuni öökülmadeni. Peiulill on värvikirevate õitega, mille seemned on parajalt suured, et neid mugavalt üks haaval mulda pista. Pruudisõlg on uhke täidisõitega ning päikselembeline lill. Soovitus taimede (mitte)pikeerimiseks Kui soovid mugavaks jääda, võid hoiduda taimede lahutamise ehk pikeerimise vaevast. Selleks muretse vaid taimekassetid ja pisikesed istutuspotid ning kasvata beebitaimed eraldatult. Hiljem on neid lihtne peenrasse või lillenõudesse ümber istutada ning taimede lahutamine ei ole vajalik. Millised on vähenõudlikud suvelilled? Paratamatult on inimene loomult mugav, mistõttu kerkib küsimusi, et millised suvelilled on iseseisvad ega vaja ülemäära hoolt. Tuleb tõdeda, et vähenõudlikud suvelilled nagu eelmainitud peiulill ja pruudisõlg on ühtlasi ühed populaarsemad. Olles pisut lühema kasvuajaga, on need siiski vastupidavad taimed, kannatades otsekülvi ehk otse peenrale külvamist.Seega kui sul ettekasvatamiseks aega pole ning sobivaid noortaimi poelettidelt ei leia, jääb üle vähenõudlike suvelillede maikuine otsekülv. Tundub lihtne? - jätka lugemist. :) Millised suvelilled sobivad otsekülviks? Tea, et võrreldes müügil olevate noortaimede valikuga, on suvelillede seemnete valik üüratu, mistõttu on sul suurem mänguala. Külviaeg on saabumas just mai teises pooles, mil peenratel on nö. soojenenud muld (10-15 C pinnas). Otse kasvukohale ja avamaale võib panna nii erinevaid saialilli, rukkililli, klarkiaid, lillherneid, sametlilli, kressi kui ka muid aiamaalilli.Minu lemmikuks on kosmos, mille erkvärviga õied tulevad eriti ilmsiks, kui selle tihedaks kasvanud pehme lehestikurohelus peenraala täielikult enda alla võtab. Otsekülvi puhul, palun ole tähelepanelik ning veendu, kas soovitud lill seda üldse tolereerib. Paljud taimed ei kannata ilma ettekasvatamiseta peenrale minekut, kuna sellest tulenevaid ohte on mitmeid – tugev tuul, ebasobiv külvimuld või külmad ööd. Teame oma kliima puhul hästi, milliseid ootamatusi kevad endas kätkeb 😊Seemne idanemise edukus sõltub suuresti mulla soojusest ja niiskuse tasemest. Külva seemned otse amplisse Otsekülvi amplisse võiks aset leida pigem hõredama puistega. Veel esinevate külmade ööde puhul hoia ampel siseruumis kuniks ilmad soojenevad. Valmis noortaimede puhul pista sinna kuni 5 noortaime. Muude anumate puhul lähtu proportsioonist ning oma kainest hinnangust.Meenuta vana aiandustõde – taim vajab kasvamiseks ruumi. ;) Kasvukohtade puhul lase loovus valla :) Samas tuleb tõdeda, et ampel või suurem pott ei ole ainukesed kasvukohad. Disaini silmas pidades võid kasutada nii kastekannusid, vanu ämbreid ja -puitkaste kui ka kände. Anna loovusel minna ning mõtle välja oma dekoratiivne viis kauneid õisi eksponeerida.Inspiratsiooniallikaks võin soovitada Maalehe raamatut nimega „Terassi ja rõdutaimede leksikon“, millest ammutad palju disainiideid. Lilleanumatesse sobib hetkel külvata näiteks lillhernes ja mungalill. Lillherned on päikest armastavad pikema õitse perioodiga liblikõielised, mis ei karda tuult ega vihma. Mungalill on eelkõige ronitaim, mis lisaks amplitele sobib ka rõdukastidesse, aknalauale ja suurematesse rippuvatesse vaasidesse ja pottidesse. Eelistab rammust liivasegust aiamulda. Kokkuvõttes Suvelillede viljelemiseks on mitu võimalust: kas kasvatad need seemnest ise; ostad ettekasvatatud noortaime (nn beebitaime), mida kodus edasi kasvatada;ostad juba valmis istiku, mille võid kohe tema kasvukohale panna või...külvad seemned mais otse peenrale või potti.

Eksootiline Jaapani Orhidee – suurepärane sort Sinu koduaeda

‘Bletilla striata’, eesti keeles Jaapani mikaadolill või Jaapani orhidee, on ainulaadne ning Royal Horticultural Society poolt auhinnatud kergesti kasvatatav aiaorhidee!

Meil Eestis sobib Jaapani orhideed kasvatada nii aias kui ka potitaimena. Viimasel paaril aastal kasutatakse seda Jaapanis sageli linnahaljastuses konteinertaimena. Looduslikult kasvab Hiinas, Jaapanis ja Tiibetis, kuid on looduses siiski suhteliselt haruldane.

Liigi omadused

Lehed on suured, pehmed, ererohelised, mõõgakujulised ja meenutavad mõneti palmipuude lehti. Tüüpiliselt 4-8 lehte pundis moodustavad väikseid kimbukesi, mille keskele tekivad pikad varred ja orhideele omased õied. Õitseb juunis ja juulis. Õied on kuni 6 cm läbimõõduga, mida võib kokku olla kuni 10, mõned õitsevad, mõned püsivad suures pungas ja avanevad hiljem.

Aastatega samal kohal kasvades moodustab kuni 30-40 cm läbimõõduga äärmiselt dekoratiivse puhma nagu pojengidki. Õied on sõltuvalt sordist roosakaslillad või valged, õiehuulel on triibud (peamiselt valget värvi).

Istutamine ja hooldus

Eelistab poolvarjulist kasvukohta. Oluline on, et kevadel ja suvel oleks muld huumusrikas ja niiske. Pärast õitsemist langetab lill kõik lehed.

Puhkeperiood on suve lõpust kuni uute võrseteni kevadel, mil taim vajab rahu ning kasta seda ei tohiks.

Talveks vajab korralikku multšiga katmist. Eestis lihtsam kasvatada saartel ja läänerannikul. Võimalik on ka välja kaevatud juuri hoiustada kuivas ja jahedas, näiteks kütmata garaažis.

Eksootilistele suvelilledele lisaks võiks koduaiast leida ka juba teada-tuntud lilli. Saialill on küll väga levinud ja klassikaline, kuid tema ravivad omadused teevad temast ühe tänuväärseima igas lillepeenras.

0
Ostukorv