X
kas tunned juba kevade lõhna?
Loe Veel

Värske haputaigna sai kuldse krõbeda koorikuga: retsept + video

Ära lase sääskedel oma suveõhtuid rikkuda!

Sel nädalal teatas putukateadlane Urmas Tartes, et alanud on hea sääseaasta. Hea sääskedele või hea meile, see sõltub juba meist endist – kuidas me sääskedega kohaneme, kus me viibime ja kuidas nende saabumiseks valmis oleme. Maarahva Pood annab kolm soovitust, kuidas oma suvi sääse- ja parmuvabaks muuta.

Kuidas luua loomulik aed: näpunäited mitmekesisuse ja loodusläheduse tagamiseks

Mis on loomulik aed? See on koht, kus tunnevad end hästi nii inimene kui ka muu elusloodus. Looduslik aed on erinevatele osapooltele ligitõmbav keskkond, mis soodustab mitmekesisust ja keskkonnasõbralikkust.

Kuidas roose külma eest kaitsta?

Külmad ja karged ilmad on saabumas ning tahes-tahtmata peame hakkama mõtlema oma rooside talveunele. Roosid on tänuväärsed lilled – kui me nende eest hoolt kanname, siis tänavad roosid meid kevadel tugevate ja elujõuliste õitega.

On mõned asjad, mis kindlasti meie tähelepanu tahavad ning räägime siin nendest natuke lähemalt.

1. Esimesed öökülmad ja rooside lõikamine

Esimeste öökülmade möödumisel tuleb ära korjata kõik maha varisenud ja põõsa küljes olevad lehed ning õienupud. Lehtedel võivad talvituda seenhaiguste eosed. Levinumateks roosi seenhaigusteks on jahukaste ja tahmlaiksus. Taimi võib pritsida ka vasksulfaadiga või raudsulfaadiga (100gr lahustatakse 10L vees). See raskendab erinevate haiguste talvitumist.

Alustuseks tuleb laiad roosipõõsad tugeva nööriga kokku siduda nii, et nöör jookseks ümber roosipõõsa välimiste oksade.

Peenraroosid tuleks talveks tagasi lõigata, jättes 20-40 cm kõrgused võrsed ning kasutades selleks spetsiaalseid aiakääre. Ära tuleks võtta ka lehed, et need omakorda ei hakkaks peale maha langemist kõdunema.
Kindlasti tuleb välja lõigata kõik kahjustunud ja haigustunnustega võrsed, et need haigusi edasi ei levitaks. Hea on välja lõigata ka puitumata võrsed, kuna külmadega need tõenäoliselt hukkuvad.

rooside lõikamine

Roosi varred tuleks lõigata umbes 50% lühemaks.

2. Õrnad tüviroosid külma ei talu

Kui olete kinkinud oma südame roosipuudele (tüviroosid), siis nende talvitumine on meie kliimas keeruline. Mõned asjatundjad soovitavad roosipuud talveks maha painutada, teised aga kaevata maasse kraav ja jätta taimed talveks mullaga täidetud kraavi lebama.

3. Rooside katmine

Roose kiputakse katma juba varasügisel enne püsikülmade saabumist. Mitte mingil juhul ei tohi alustada rooside katmisega liiga vara ‒ see loob soodsad võimalused hallituste ja mädanike tekkeks ja võib kasu asemel (eriti pika ja sooja sügise ja talve puhul) hoopis palju kahju tekitada.

Roose võib katta nii talvekanga, kuuseokste, kui ka muldamisega. Muldamiseks sobib nii tavaline aiamuld kui sõelutud kompostimuld. Sõelumata kompostimuld pole hea, kuna ta võib sisaldada kõdunemata materjali, mis soodustab haiguste teket. Suurema kõbla või labidaga mullates kuhjatakse istiku ümber 20-30 cm kõrgune mullakuhi.

Siinkohal tuleks meeles pidada, et muld tuleks tuua mõnest teiesest aianurgast, et taime kõrvalt mullakihti vähemaks riisudes juuri külmale ei paljastaks.

Roose on hea katta kuuseokstega, mis asetatakse peale kui maa on juba kergelt külmunud. Võib katta ka talvekangaga, ent see tuleb peale panna õhulisemalt, et vältida taimede alla surumist. Kindlasti tuleb lisada tõrjevahendeid näriliste vastu, kes kipuvad talvel roosivartega maiustama.

Pehmetel lumerohketel talvedel võivad katmata jäänud roosid ka omapäi kevadeni vastu pidada. Üldjuhul tahavad igasugused roosid (peale külmakindlate pargirooside) Eesti kliimas siiski talveks kinnikatmist.

Loe lisaks kasulikke soovitusi rooside kasvatamise kohta.

Helista