X

Loe Veel

Kuidas istutada viljapuid?

Tõenäoliselt on iga pere oma aia lemmikuks just koduaia õunapuud, ploomipuud, pirnid ja kirsid. Viljapuude istutamine on lihtne ning sellega saab hakkama igaüks, kui selleks õiged nipid-trikid käes on. Kuidas seda teha, räägime lähemalt! Viljapuid võib istutada igal ajal, kui maapind on pehme, kuid soovituslik on istutamine ette võtta kas kevadel või sügise hakul. Kevadine istutamine algab kohe, kui maa on sulanud ja labida pinnasesse vajutada saab! Kui aga kevadine pinnas jääb liialt kuiv, tuleb kevadel istutatud puid agaralt kasta. Viljapuude valikul tuleb lähtuda eelkõige oma maitsest ja ka istutuskoha suurusest – mida suurem on aed, seda rohkem mänguruumi taimedega tekib. Maarahva Poe viljapuude valikuga saad tutvuda meie e-poes ja ka suuremates kauplustes kohapeal. Kuidas aga uusi viljapuid koduaeda istutada? Istutuskoha planeerimine ja ettevalmistamine Istutuskoha valimisel tuleb silmas pidada eelkõige pinnase eripärasid. Viljapuud vajavad kasvamiseks toitainerikast ja viljakat mulda. Pinnasest sõltub ka istutusaugu suurus – viljaka mullapinna korral piisab august, mis on poolteist kuni kaks korda suurem istiku juurepallist, savise pinnase puhul aga tuleks auk teha nii palju suurem, et sinna mahuks ka viljakat mulda juurde panna. Istutuskoha valikul jälgi, et taim saaks piisavalt valgust ja ruumi. Olenevalt sinu valitud viljapuudest, on tark tutvuda taime omadustega enne istutamist – Kui kõrgeks kasvab taim? Kui laiaks muutub taime võra? Liiga lähestikku istutatud taimed hakkavad kiratsema ja ruumi pärast konkureerima, mis omakorda tähendab väikest või olematut saaki. Kui oled kindlaks määranud oma viljapuude istutuskohad, kaeva vastavalt iga taime juurepalli suurusele istutusaugud. Istutusaugud peaksid olema 1.5 kuni 2 korda suuremad, kui taimepall ise. Kuidas viljapuid istutada? Enne istutamist eemalda taimelt pakendid ja haruta juurepalli veidi lahti. Kui märkad keerdjuuri, võid need ettevaatlikult eemaldada.Valmiskaevatud augu põhja aseta veidi mulla ja väetise segu, et taimejuurtele kohe viljakas kasvukeskkond luua. Hästi sobib kasutamiseks juba valmissegatud aiamuld kompostiga.Aseta taim auku kuni juurekaelani. Väldi tüve matmist mulla alla (see võib tekitada mädanikku ja muid haigusi).Lisa taimele tihedalt mulda, et ta tema juurte ümber ei jääks liigset õhku. Vajuta muld kergelt pealt kinni.Toesta viljapuu toestusvaiadega. Selleks löö puu mõlemale poole maasse toestusvai ning seo umbes 1/3 maapinnast vaiade vahele tugev nöör või lint, mis puud toetaks. Toetusvaiad peaksid puu juurde jääma sõltuvalt puust umbes kaheks hooajaks, et taim tuulele, tormile ja muudele ilmastikutingimustele vastu peaks.Tee puu ümber mullast kastmisnõgu, et hilisemal kastmisel vesi puu juurest ära ei voolaks. Kastmine Värskelt istutatud viljapuid tuleb vahetult peale istutamist hoolikalt kasta. Kastmist võib vähendada nädalate kaupa: esimesel nädalal kasta puud iga päev, teisel nädalal üle päeva jne. Uue viljapuu puhul on oluline, et pinnases säiliks piisav niiskus, seega võib puu kastmisel korraga kasutada päris suurt kogust vett (ca 10 liitrit). PS! Lehtides tarbib taim kordades rohkem vett, seetõttu peab eriti esimesel aastal terve hooaja puud jälgima, et veepuudust ei tekiks. Hooldamine Kevadel tasub juba kasvavale taimele lisada kevadväetist, mis aktiveerib mulla elustikku, parandab toitainete konsentratsiooni ja parandab mulla struktuuri. Maarahva Poe valikust leiad sobiva kevadväetise. Sügisel tuleb puid väetada sügisväetisega, mis aitab vastu pidada kargeid talvekülmasid ja raskeid ilmastikutingimusi. Iga viljapuu vajab kasvuks erinevaid tingimusi, seetõttu tasub kohe alguses pidada nõu viljapuude müüjaga ja tutvuda oma valitud sortide eripäraga. Hästi kasvatatud viljapuud toovad peagi koduaeda silmailu ja toidulauale värskeid maitseelamusi. Head istutamist!

Lillesibulate istutamine: suvesibulad - liiliad ja pojengid

Eluterved lillesibulad ja tubli planeerimine muudab sinu aia segasummasuvilast imetlusväärseks silmarõõmuks. Kuidas seda aga saavutada? Järgnevalt saad teada: Mida eri liikide puhul arvesse võttaMillele sibulate ostmisel tähelepanu pöörataMilleks ja kuidas kasvukohta planeeridaKuidas istutada liiliaid ja pojenge nii, et need suveks õide puhkeksid Lillesibulate tüübid – mida millal istutada? Suvesibulad Suvised sibulad on õrnemad ja neid istutatakse kevadel, et õitsemist suve läbi nautida. Suvesibulad on külmakartlikud ning neid peab hoiustama jahedas ja kuivas kohas külmade perioodide möödumiseni. Nimekamad suvesibulad on gladioolid, liiliad, daaliad, pojengid (ehk muguljuursed), iirised, kallad, begooniad.PS: Kas teadsid, etbegooniad on esimesed, mis kevadel maha tuleb panna? Nii jõuab lill õigel ajal õide puhkeda.Erinevalt teistest, mis õitsevad suve lõpu poole, püsivad daaliad õites kuni sügiseni. Kevadsibulad Nagu nimigi ütleb, on nende õitseaeg kevadel, kuid selleks tuleb nad sügisel mulda panna. Olles äärmiselt vastupidavad, vajavad kevadsibulad madalat temperatuuri, et kevadiseks õitsenguks välja puhata. Seetõttu võib nende mugulaid talve läbi maa sees hoida.Mõned tuntud kevadsibulad on tulbid, iirised, nartsissid, hüatsindid, krookused, laugud. Milliseid sibulaid võib istutada nii kevadel kui ka sügisel? Aastaringselt võib istutada nii aediiriseid kui ka pojenge. Viimastest teeme allpool lähemalt juttu. Kuidas ostes lillesibulaid valida? Lillesibulad peaksid olema katsudes pigem kõvemad, mitte pehmed ja käsnjad. PS: Sibulad on üsna õrnad, seega mida vähem inimesi neid katsunud on, seda parem. Seepärast soovitame neid aegsasti otse veebipoest tellida. Kui aga satud ostma kauplusest, siis vali sibulad, millel ei ole kahjustusi või hallitust. Tasub vaadata suuri sibulaid, kuna pirakate esimene aasta on ühtlasi suure õiega.   Kasvukoha planeerimine Kuna mitmed lillesibulad hakkavad ajapikku paljunema, on taibukas planeerida kasvukoht nii, et sealt saaks aastaid virguvaid õisi. Üldjoones võib lillesibulaid kasvatada igal pool: iluaias, aasadel, segatuna muru sisse, puude all või strateegiliselt peenardele paigutatuna. Istuta suurem kogus ühte kohta, et tekitada võimas visuaalne efekt. Võta teadmiseks, et enamus liigid eelistavad päikselist kohta. Varakevade õitsejad võib istutada puude alla – seal saavad nad piisavalt palju valgust, et puhkeda õide enne kui puud lehte lähevad ja valguse ära blokeerivad. Lisaks on siin paar nippi, mida järgida: Võta arvesse sibullillede õitsemisaegu. Istuta kokku erinevaid kombinatsioone: nii varaseid-, kesk- kui ka hilise hooaja mugulaid, et õitsemisaja koguperiood oleks võimalikult pikk.Peida õitsenud madalakasvuliste sibulate surev lehestik ette poole istutatud kõrgemate sibulate abil.Samal ajal õitsevate sortide puhul istuta sibulad vastavalt kõrgusele - madalast kõrgemaks, et tekitada ilusad kihid.Sibullilled pakuvad ilusaid ja erinevaid värve – mõtle sellele, kuidas need värvid ümbrusega mängivad. Tähelepanu istutuskoha pinnasele Enamik sibullilli vajab õitsemiseks päikselist kasvukohta ning kohevat ja pehmemat aiamulda. Oluline faktor on pinnase drenaaž ehk võime lasta vett parajalt läbi. Nii on välistatud sibulate mädanemine. Selle tarvis võid sibulate alla paigutada 5cm jagu liiva. Sibulatele meeldib kergelt liivane muld, sest see pakub piisavalt eluks vajalikke aineid.   Tasub teada, et mulla ph. tase võiks ideaalis olla pigem neutraalne 6 või 7, kuna see toob välja lillede kõige erksamad värvid. Mulla happelisust saad tasakaalustada lubiväetisega. Istutades suvesibulaid - liiliaid ja pojenge Esiteks istuta lillesibulad kindlasti samal hooajal, mil need ostetud on. Veendu, et oled soetanud terved ja elujõulised sibulad ning hävita kahjusaanud, kuna need on tervetele nakkusohtlikud. Üldiselt saab lillesibulaid saab istutada kahte moodi: kaevata üles kindel ala, sibulad sinna asetada ja seejärel mullaga katta või teha igale sibulale mulda eraldi auk. Liiliad Liiliate istutamisperiood sõltub liilia liigist ja sordist. Meie poes on saadaval liiliad, mida saad istutama asuda juba mai lõpus. Liiliatele meeldib kergem muld, kuid mitte liiga liivane ega savine. Mulla konsistentsi saad täiendada komposti, turbamulla või kerge kruusaga. Liiliate kasvukoha puhul jälgi, et tegu poleks liigselt niiske kohaga. Seega väldi paiku, kuhu koguneb kevadine suurvesi.Istutussügavus sõltub sellest, kas tegemist on varrejuurse või varrejuurteta liiliatega. Varrejuursete puhul jälgi antud reeglit: istutamise sügavus peab vastama sibula kolmekordsele suurusele. Kui mugul on 7cm pikkune, tuleb see asetseda 20+ cm sügavusele.Varrejuurteta liiliad tuleb istutada vaid 2-3 cm paksuse mullakihi alla. Vahekaugus oleneb nii sibulate suurusest kui ka nende kasvutüübist (kõrge, püstine, laiuv). Seega väiksemad mugulad 10-15 cm, keskmise suurusega 20-25 cm ning suured sibulad kuni 40 cm vahedega. Pojengid Kasvukohana eelistab pojeng täispäikselist paika ning üsna suurt distantsi teisest taimest. Seega võid mugulate vahekauguseks jätta tubli 1 meeter. Pojengid vajavad toitainerikast mulda, kuna nad on püsikud, mis jäävad kauaks ajaks samasse kohta. Seega ei pea neid talveajaks üles kaevama. Pinnas peab olema sügavalt üles kaevatud ja kobestatud. Kindlasti lisa istutusauku orgaanilist väetist ja kompostmulda. Istutamisel säti kasvupungad ülespoole suunatuna 3-5  cm sügavusele mulda. Kui satud liiga sügavale istutama, õitseb lill liiga hilja või üldse mitte. Kokkuvõttes Nüüd tead, kuidas sibullilled jaotuvad ning millele istutamisel tähelepanu pöörata. Aeg on kätte jõudnud otsustada, mil viisil oma aeda sel hooajal ilustada. Meie soovitus on täisväärtustada oma hoovi värvikirevate liiliate ning uhkete pojengidega. Suurima valiku leiad meie lillesibulate valikust.

Nipid peenra kujundamiseks kevadiste sibullilledega

Käes on viimane aeg on soetada kevadisi sibullilli ehk kevadsibulaid, kuna oktoobri lõpuni on võimalus pista mulda tulpe, hüatsinte, krookuseid, nartsisse ning muid taimi.Siit võid lähemalt lugeda, kuidas peaks ostes lillesibulaid valima. Kuna need on külmakindlad elades talve kenasti üle, pannakse need mulda just septembris ja oktoobris, et peenrailu juba varakevadel nautida.Järgnevalt saad ideid kevadise aiailu võimendamiseks. Millised sibullilled kevadel õitsevad? Suur hulk sibullilli õtseb kohe pärast lume sulamist. Samal ajal aga pole püsikud veel talveunest ärganud. Üks esimesi lume alt paistma hakkavaid õitsejaid on lumekupp. Selle järel sööstavad välja kullerkupud, mille avanevad õied võivad olla kuni 4 cm läbimõõduga. Nüüd hakkavad õitsema lumikellukesed, esimesed krookuste sordid, märtsikellukesed, ja sillad. Mai esimesel poolel ilmuvad välja haprad koerahambad ja populaarsed tulbid ning nartsissid. Siin kohal tasub välja tuua eksootilist narmasõielist tulpi, mille õite kroonlehtedel on peen narmastus. Viimaks võib juunis näha ka preeriaküünlaid ja hüatsinte nagu eesti aedades enamlevinud hispaania ebahüatsinte. PS: Segadust võib tekitada terminoloogia „sügislill“, mis justkui kirjeldab sügisel istutatavaid lilli. Tasub teada, et sügislill on tegelikult liilialiste sugukonda kuuluv lilleperekond. See ei ole sügisel mulda pistetud ja kevadel õitsev sibullill. Tulbid on vesirottide maiuspala – mida teha? Nii tulpide kui nartsisside sibulad on kevadel taimetoidulisele vesirotile (mügrile) tõeline maiuspala. Sel puhul võib kasutada mutilõksu või valida hoopiski alternatiivseid sorte, millele mügri ligi ei tiku. Asenduseks sobivad nii püvililled ja hüatsindid kui ka preeriaküünlad. Hea nipp on kasutada ka spetsiaalseid istutuskorve. Istutuskorvid kaitsevad sibulaid näriliste eest ning lihtsustavad ka sibulate üles võtmist. Istutusplaan saab kenasti organiseeritud. :) Peenra kujundamine aiaplaaniga Kindlasti tasub luua aiaplaan, et taimede värve põnevalt kokku sobitada. Samuti võta kasutusele sildid, et kevadel oleks taimede asetuste osas kindel ülevaade. Koosõitsevatest lilledest kombinatsioonide tegemine võib olla pisut katsumusrikas, mistõttu vaatame üle mõned disainilahendused, mis võivad peenramustrite loomisel abiks olla. 1. Loo aeda värvilaigud Põõsaste ja kivide äärde rühmita kokku suured lilled nagu nartsissid, tulbid ja laugud, luues seega tugeva visuaalse eripära. 2. Kasuta lihtsaid toone Värvide kombineerimine võib olla pisut katsumusrikas, kuna nende täppi saamine toimub pool pimesi. Kui soovid tekitada värvikirevat kontrasti, proovi kasutada kuni 3 lihtsat vastastikku värvi. Kui soovid aga meeldivat tasakaalu, kasuta mitmeid sarnastes toonides lilli. Nii tagad harmoonia ka eri liiki taimede puhul. 3. Kõrvuta tulbid varajaste püsikutega Kui satud tulpe ostma, siis kombineeri neid varajaste püsikutega nagu floksi, võõrasema või lumeroosiga, et tekitada ainulaadne vastand. Niisamuti töötab see püsikutega üldiselt, sest ajal, mil sibullilled tuhmuma asuvad, pistavad mitmeaastased pead mullast välja. 4. Loo aeda kerge niitväli Harilik siniliilia ja hüatsint õitsevad varakevadel sadade kaupa, paljunedes tasapisi järgnevate aastatega. See muudab need ideaalseks muru ja puude paigutamiseks, et tekitada lillelisi niitvälju. Loomuliku väljanägemise nimel hajuta neid käputäis istutamisalale. 5. Tekita aia lillebuketid Kuna suured sibulad lähevad sügavamale kui väikesed sibulad, saate istutada need kiiliselt mulda, et moodustada õitsev kimp. Näiteks istutage tulbid 5 inch sügavusele, seejärel istutage hüantsintid nendest 2 tolli kõrgemale, nende peale. Selleks võid kasutada ka rõdukaste. 6. Planeeri kestvat värvidemängu Laienda oma kevadist väljapanekut nii, et istutad sarnase välimusega sibullilled erineva õitsemisajaga. Selleks sobivad erinevad kuldsed nartsissi sordid, mille õidepuhkemise ajad varieeruvad varakevadest hiliskevadeni. 7. Lisa vürtsi lehestikega Mõnel sibullillel on kirev lehestik ja selle lisamine annab maastikule iseloomu isegi pärast lillede närtsimist. Ühe parimate valikute seas on kindlasti teatud tulbi sordid nagu „Unicum“, „Red Riding Hood“ ja „Sinine meloodia\". Kevadiste õitsejate valik on üsna lai ning just nüüd on saabunud aeg valida omale meelepärased. Aiaplaani ja lillede sobitamise toel lood igaks kevadeks õuele värske väljanägemise.

5 ettekasvatamise nippi: seemnest eluterve taim

Koduse aiapidamise juures on vist kõige rahuldavam ettevõtmine seemnest taime kasvatamine. Alati see aga ei õnnestu ja pahatihti otsustab selle ettevõtmise edukuse just seemne kvaliteet.
Tegelikult saab ise seemnele veidi “naturaalset kasvuhormooni” süstida. 😉

Selles postituses räägime lähemalt, milliseid nippe ja tehnikaid kasutades suurendame tõenäosust, et seemnest kasvab välja üks terve toataim.

Esiteks, pea kasvupäevikut!

Tihtipeale minnakse sellest punktist ringiga mööda, kuid tegelikult peitub päeviku pidamises ja protsessi dokumenteerimises suur väärtus. Vahet ei ole, kas kasvatad oma tarbeks lille- ja köögiviljataimi või tegeled suure mõõtmelise tootmisega – kasvupäevikuga alustades võid kindel olla, et järgmisel aastal oskad paremini kasvuprotsessi planeerida.

Mida siis ikkagi dokumenteerida?

  • Seemnete mulda jõudmise kuupäeva.
  • Idanemise kuupäeva ja õnnestumise protsenti.
  • Aega, mil idanenud taimehakatised ümberistutamiseks valmis on.

Teiseks, hoiusta seemneid jahedas ja pimedas

Seemned on väga habras kaup ja kui nendega hoolimatult käituda, meeldib neile selle eest kätte maksta. 🙂 See tähendab, et nende idanevus võib kannatada. Sobivatel tingimustel võivad mõned seemned säilida koguni tuhandeid aastaid, kuid sellised tingimusi võib leida vaid Norra suurest seemnepangast.

Selleks, et säilitada seemnete puhkeseisund, tuleb neid hoida jahedas ja pimedas kohas, kus on madal niiskustase. Hea näide selleks on kasutada külmkappi. Seemneid säilitades soovitame need kindlasti ka sildistada, märkides ära aasta, seemne sordi ja päritolu. Meie kogemusel sobivad seemnete säilitamiseks taasavatavad grip-kotid, mis on omakorda asetatud plastikust karpidesse.

Selleks hetkeks, kui oled valmis seemned mulda panema, on sul võimalik kontrollida ka nende seisundit (seda vaid valitud seemnetel ja kindlasti mitte kõigil).
Pane seemned mõneks tunniks toasooja vette – elusad seemned peaksid põhja vajuma ning mitte-nii-elusad pinnale jääma.

Kolmandaks, kasuta laiemaid ettekasvatusnõusid, vältimaks ülerahvastumist

Plastik– või turbapotid sobivad imehästi ettekasvatuseks. Soovitame kasutada pigem laiemaid nõusid või panna vähem seemneid korraga mulda. See tagab seemnetele piisavalt kasvuruumi ning liigse vee äravoolu, et noored taimejuured tervena püsiksid. Ettekasvatuseks sobivad isegi tühjad jogurtitopsid, kuid drenaaži jaoks tuleb ka neile teha põhja mõni auk.

Kindlasti tuleb üle kontrollida, et kasvunõu oleks puhas ja bakteritest vaba. Selleks sobib valgendaja 10%-line lahus, mille sees tuleks kasvunõud hoida umbes 15 minutit ja pärast mida lasta sel kuivada kohas, kus on hea õhuliikuvus.

Neljandaks, vajuta seemned mullaga tasa, et saavutada kasvupinnasega hea kontakt

Üldine reegel on selline: seemne mulda panemisel peaks ta jääma umbes kahe seemne jagu mulla alla. Seda siis vastavalt külvatavale seemnele. Palju valgust vajavad ja tillukesed seemned peaksid jääma mulla peale. Mõlemal juhul tuleks aga kindlaks teha, et seemnel on hea kontakt niiske mullaga. Selleks, et kindel kontakt saavutada võib õrnalt klaasi põhjaga seemnetele peale vajutada. Et soodustada idanevust, peab külvatud seemnete ümber olema tagatud hea õhu liikumine ning soe temperatuur.

Ja viimaks, kata anumad toidukilega, et hoida stabiilset niiskustaset

Köögivilja– ja lilleseemned on väga tundlikud ala- ja ülekastmisele. Kui seemned on külvatud, aitab kilega katmine hoida ühtlast niiskustaset. Sellegi poolest tuleks nii idanevust kui ka niiskustaset igapäevaselt kontrollida.

Kui tundub, et muld on kuiv, aseta ettekasvatusnõu 1cm sooja vee sisse taldrikul. Muld imab põhja kaudu vajaliku vee ja toitained ning teeb omad korrektuurid. Kui muld on vaid pealt kuivanud, tõsta toidukile üles ning pritsi see pihustiga pealt kergelt niiskeks. Kohe, kui seemned näitavad idanemismärke, eemalda toidukile.

Need neli sammu aitavad su seemnel sirguda jõuliseks ja kauakestvaks toataimeks. Kui vajad ettekasvatustarvikuid või põnevat seemnete valikut , millega teooria praktikasse panna, külasta meie kauplusi või e-poodi.

0
Ostukorv
Helista