
Veebruar on suurepärane aeg, et seemned mulda panna. Kuigi õues on veel külm, saab kasvuhoo sisse lükata aknalaual, soojustatud kasvuhoones või isegi spetsiaalsete taimekasvatustulede all.
Veebruaris seemnete külvamine annab taimedele piisavalt aega kasvada ja tugevneda enne, kui kevadised soojad ilmad saabuvad. Nii on taimed juba elujõulised ning valmis kasvuhoonesse või aiamaale istutamiseks. Kuigi sortide valikul suurt vahet ei ole, tasub tähelepanu pöörata tootekirjeldustele – varajased sordid annavad saagi kiiremini, samas kui keskvarajased ja hilised sordid vajavad pikemat kasvuperioodi. Õige ajastusega külv tagab paremad tulemused ja varasema saagi.
Veebruari teine pool on sobiv aeg külvata maguspaprika ja tšillipipra seemneid, kuna need taimed vajavad pikka ettekasvatusperioodi ja ei pruugi Eesti kliimas muidu toime tulla.
Kui plaanid istikuid istutada küttega kasvuhoonesse või koju aknalauale, võib tomati seemneid külvata juba veebruaris. Oluline on tagada tärkavatele taimedele piisavalt lisavalgust, kuna loomulikku valgust on veel napilt.
Veebruari lõpus on soovitatav külvata ka juurselleri ja porru seemneid, et taimed jõuaksid piisavalt areneda enne väljaistutamist.
Juhul kui on soov kasvatada natukene rohkem nõudlikumaid taimi, nagu baklažaan või füüsal, tasub ka nende seemned veebruaris mulda panna. Nagu baklažaan, on ka füüsal aeglase kasvu ja pika arenguperioodiga taim, mis vajab varajast külvi, et jõuda suveks korralikult kasvada ja areneda. Baklažaanid vajavad idanemiseks vähemalt 22–25 °C ja füüsal 20–25 °C ning palju valgust (noored baklažaani taimed vajavad 14–16 tundi valgust päevas). Kui taimed on piisavalt suured ja väljas on soojad ilmad (tavaliselt mai teises pooles), võib nad viia kasvuhoonesse või avamaale.
Mugulbegoonia seemned tuleks külvata veebruaris, kuna nende areng seemnest õitsenguni on aeglane
Ka sinilobeelia seemned vajavad varajast külvi veebruaris, et taimed jõuaksid suveks õitsema hakata.
Hall salvei on üks neist suvelilledest, mille seemned tuleks külvata veebruari keskpaigas, kuna nende kasvuperiood on pikk.
Veebruaris külvamine annab aednikule suure eelise – taimed saavad piisavalt aega tugevaks kasvada ning kevade saabudes on nad valmis kasvuhoonesse või aiamaale istutamiseks. Kuid varajane külv nõuab ka hoolikust ja tähelepanu.
Peamine väljakutse on valguse puudus, kuna päevad on veel lühikesed. Taimede välja venimise vältimiseks võib kasutada kasvulampe, mis annavad taimedele piisavalt valgust (soovitavalt vähemalt 12–16 tundi päevas). Temperatuur on samuti kriitiline – enamik külvatavaid köögivilju vajab idanemiseks 20–25 °C, kuid pärast tärkamist võib temperatuuri veidi langetada, et vältida liiga kiiret ja nõrka kasvu.
Õige niiskustaseme hoidmine on samuti oluline. Seemned vajavad idanemiseks niiskust, kuid liigne kastmine võib põhjustada hallitust või taimede mädanemist. Parim viis on kasutada pihustuspudelit mulla niisutamiseks ning tagada, et külvinõud laseksid korralikult vett läbi, et vältida juurte mädanemist.
Taimed tuleks ümber istutada alles siis, kui neil on välja arenenud esimesed lehed. Kui nad on kasvuhoonesse või avamaale istutamiseks valmis, on soovitatav neid eelnevalt karastada, viies neid järk-järgult jahedamatesse tingimustesse.
Kui kõik need sammud on hoolikalt läbi mõeldud, saab aednik nautida tugevamaid ja elujõulisemaid taimi, mis annavad suvel rikkalikku saaki või silmailu. Veebruaris külvamine on justkui kevade ettevalmistamine – mida asjalikum oled nüüd, seda varem näed tulemusi!