Kliendi lugu: jalapeno kasvatamine esimest korda – rõdult ligi 200 vilja ja 1,4m kõrgune taim

Kui Helina veebruari keskel Maarahva Poest jalapeño seemned tellis, oli plaan üsna lihtne – kasvatada rõdule mõned taimed ja teha sinna üks mõnus roheline nurgake. Jalapeño kasvatamine oli tema jaoks täiesti uus kogemus, kuid mõni kuu hiljem oli sellest nurgakesest saanud midagi palju enamat. Kõige kõrgem jalapeño sirgus ligi 1,4 meetri kõrguseks ning nelja taime peale kokku kogunes suve jooksul hinnanguliselt 175–200 vilja.

Kõige toredam selle juures on see, et Helina jaoks oli see esimene kord, kui ta üldse midagi seemnest kasvatas.

Esimesed seemned ja kohe ka esimene äpardus

Veebruari keskel läksid külvimulda Maarahva Poest ostetud jalapeño ja kibepaprika Yanka seemned, lisaks Frillice salat. Salat tärkas kiiresti, kuid kasvas peagi putke. Jalapeñod ja tšillid võtsid rahulikumalt ning hakkasid tasapisi kasvama.

Päris viperusteta see teekond siiski ei alanud. Ühel päeval koristades kukkus terve alus väikeste tšillitaimedega põrandale ning mulda ja seemikuid oli täis nii tuba kui ka pika karvaga vaip.

„Sobrasin siis põrandal mullas ja päästsin, mis päästa andis. Alles jäi kaheksa taime, aga pärast seda ei teadnud ma enam, mis on mis, sest jalapeñod ja Yankad olid nii sarnased. Nende eristamisega ei saanud ka tehisintellekt hakkama,“ meenutab Helina lõbusalt.

Kui taimed suuremaks kasvasid, istutas Helina need suurematesse pottidesse. Kuna seemned said mulda üsna vara ja valgust nappis, venisid taimed esialgu veidi välja. Umbes 20–30 sentimeetri kõrguselt jõudsid need aga juba isekastvasse potti, mis jäi nende päriseks kasvukohaks rõdul.

Plaanitud väikesest rohelisest nurgast sai rõdul mets

Samal ajal näpistas Helina taimedelt ladvad ära, lootuses, et need hakkavad rohkem harunema. Ootus oli tagasihoidlik – taimed võiksid kasvada ehk umbes poole meetri kõrguseks.

„Mõtlesin, et saan rõdule ühe nunnu rohelise nurgakese. Oi, kuidas ma eksisin, sest lõpuks meenutas see pigem võsa või metsa.“

Rõdule kolisid taimed järk-järgult. Alguses veetsid need väljas tunni või kaks, hiljem juba terve päeva ning kui ööd püsisid vähemalt kümne plusskraadi juures, jäid taimed sinna päriselt. Klaasitud rõdu osutus neile heaks kasvukohaks – päike paistis sinna hommikust kuni umbes kella 13–14-ni ning samal ajal olid taimed tuule ja jahedama ilma eest veidi kaitstud.

Tolmeldamisel tuli appi ka kass

Esimeste õite ilmudes hakkas Helina taimi aeg-ajalt VITO õitsemisperioodi väetisega turgutama. Et õitest kindlasti viljad saaksid, raputas ta neid ka ise. Rõdul polnud tolmeldajaid just ülemäära palju, kuid üks abiline oli siiski olemas.

„Käisin iga õit eraldi raputamas, et nad ikka viljuksid. Rõdul oli raputamise ainsaks abiliseks kass, kes vahel taimede juures oma sabaga vehkis.“

Kui esimesed viljad juba taimede küljes olid, vahetas Helina väetise universaalse väetise vastu. Ta ise tunnistab, et väga täpset süsteemi tal ei olnud – väetist sai antud siis, kui meelde tuli, ja kogused läksid pigem tunde järgi.

Isekastvast potist oli seejuures palju abi, sest päris iga päev taimi kastma ei pidanud. Vahel juhtus siiski, et veemahuti jäi täitmata ja taimed andsid sellest kiiresti märku – lehed muutusid pehmeks ning kogu taim vajus longu. Õnneks kosusid need pärast kastmist kiiresti. Mõnikord tuli elukaaslasel lihtsalt meelde tuletada, et nüüd oleks aeg taas taimedele tähelepanu pöörata.

Väikesed mured ei peatanud kasvu

Suve jooksul tuli lahendada ka üks ootamatu kahjurimure. Poti ümber hakkasid lendama pisikesed äädikakärbseid meenutavad putukad. Helina proovis lihtsat kodust lahendust: puistas mullale kaneeli ja pani poti juurde kärbsepaberi. Tema sõnul toimis see hästi.

Taimed ise osutusid aga üllatavalt vastupidavaks. Isegi siis, kui kastmine mõnikord ununes või kasvutingimused polnud algusest peale ideaalsed, kosusid need kiiresti ja jätkasid hoogsalt kasvamist.

Jalapeño kasvatamine tõi neljast taimest ligi 200 vilja

Kõige põnevam osa algas siis, kui vilju hakkas järjest rohkem tulema. Suve keskpaigast kuni septembri lõpuni korjas Helina neljalt taimelt enda hinnangul kokku umbes 175–200 jalapeñot.

Esimene, ilmselt veidi liiga vara nopitud vili oli veel üsna mahe ja meenutas pigem tavalist paprikat. Hilisemad viljad olid aga juba hoopis teravamad.

„Need olid ootamatult vürtsikad ning värskelt kasutades pidi päris ettevaatlik olema. Sama kehtib ka marineeritud jalapeñode kohta.“

Saagile leidus õnneks kasutust küllaga. Helina marineeris mitu purki jalapeñosid, kasutas neid juuretisesaiade ja bagelite tegemisel, lisas kurkide marineerimisel ning tegi isegi astelpaju-jalapeñomoosi. Osa läks värskelt toidu sisse ning mõned viljad jõudsid ka kolleegide ja sõpradeni.

Kui midagi läheb valesti, ei tähenda see veel, et kõik on läbi

Kuigi tulemus oli muljetavaldav, ei pea Helina ennast pärast esimest kasvatushooaega sugugi eksperdiks. Tema enda kogemus oli pigem katsetamine, sisetunde usaldamine ja väikeste apsude parandamine jooksvalt.

„Kuna need olid mu esimesed taimed, mille ma seemnest kasvatasin, ei oska ma väga häid nippe anda. Tuleb oma sisetunnet usaldada ning kui midagi natuke pahasti läheb, ei tasu loobuda.“

Ja võib-olla ongi see kogu loo kõige parem soovitus. Kõik ei pea esimesel korral minema täpselt plaani järgi – vahel võib ümber läinud seemikualusest, veidi liiga vara külvatud taimedest ja unustatud kastmiskorrast hoolimata kasvada lõpuks 1,4-meetrine jalapeño ning terve suve jagu saaki.

Kui ka sinul on huvitav lugu mida Maarahvaga jagada, siis kirjuta meile facebooki (Maarahva Pood) ja loodetatvasti lõpetab ka teie lugu meie lehel!