Feromoonpüünis õunakoile

ÕUNAKOI (Argyresthia conjugella), varem nimetatud ka pihlaka- või õuna-pihlakakoiks, valmikud on väikesed heledad, saleda keha ja varieeruva suurusega (10-15 mm) liblikakesed. Õunapuudel elavad tavaliselt suuremad, pihlakatel väiksemad liblikad. Nende lendlus toimub hämaras, sooja ja tuulevaikse ilmaga; päeval istuvad nad märkamatult puutüvedel või okstel. Pärast lendlust ja paaritumist muneb emasliblikas õuntele, pihlaka- või viirpuumarjadele kuni 40 muna, millest (olenevalt ilmastikust) 10-14 päeva pärast koorunud röövikud tungivad viljadesse. Toitunud seal umbes kuu aega, laskuvad nad niidi abil maapinnale ja nukkuvad mulla pealmistes kihtides, varisenud lehtede all või puutüvedel korba all, kus nukud ka talvituvad. * Püünise kokkupanek: Püünise põhjatahu otsad murtakse üles. Liimistatud põhjade paar tõmmatakse lahti ja üks liimpõhi asetatakse liimiga ülespoole põhjatahule. Liimpõhja keskele asetatakse kummist feromoonkapsel (dispenser). Läbi aukude pannakse kinnitus-detailid, mille abil püünis kinnitatakse oksa külge. Püünis riputatakse võimalikult horisontaalselt õunapuu lõuna-või läänepoolse välimise oksa külge, nii et ta oleks varjatud otseste päikesekiirte eest. Feromoonpüüniste kasutamisel õunakoi jälgimiseks (monitooringuks) riputatakse need umbes 2 m kõrgusele, nii et neid oleks võimalik iga nädal kontrollida. Selleks avatakse püünis otsast ja eemaldatakse spaatli või noaotsa abil putukad liimpõhjalt ning registreeritakse õunakoi liblikate arv püünises. Kui kontrollimisel osutub, et liimpõhi on tolmunud või putukate ja prahiga kattunud, tuleb ta asendada uuega. Kahjuri hulgalisel esinemisel, kui püünised püüavad nädalaga 10 või rohkem õunakoi liblikat keskmiselt ühe püünise kohta, on soovitav läbi viia pritsimine ja jätkata ka pärast seda õunakoi arvukuse jälgimist, et otsustada teise pritsimise vajalikkus. Kui püünispüügid on alla tõrjekriteeriumi, on soovitav mitte pritsida. Pakend: 1 püünis, 2 liimpõhja, 2 kapslit