
Sel nädalal teatas putukateadlane Urmas Tartes, et alanud on hea sääseaasta. Hea sääskedele või hea meile, see sõltub juba meist endist – kuidas me sääskedega kohaneme, kus me viibime ja kuidas nende saabumiseks valmis oleme. Maarahva Pood annab kolm soovitust, kuidas oma suvi sääse- ja parmuvabaks muuta.
Mis on loomulik aed? See on koht, kus tunnevad end hästi nii inimene kui ka muu elusloodus. Looduslik aed on erinevatele osapooltele ligitõmbav keskkond, mis soodustab mitmekesisust ja keskkonnasõbralikkust.
Sel ajal kui kõrvitsad valmis saavad, on väljas juba kole, pime ja kõle.
Siinkohal päästab meid sellest üks särtsakas kõrvitsasupp.
See retsept on inspireeritud oktoobrikuu värvilisest loodusest, kuid kui sa seda suppi juba maitsnud oled, siis ei pääse sa sellest enam ka muul ajal.
Esialgu võib tunduda, et kõrvitsast saab ainult kauneid kollaseid kuubikuid purki, mida tähtsatel päevadel lauale panna. Tegelikkus on aga sootuks mitmekesisem. Järgmise aasta kõrvitsasaagiks leiad seemned SIIT!
Puhasta köögiviljad ja tükelda. Lisa poti põhja veidi head õli ja kuumuta porgandi-sibularattaid paar minutit. Lisa viilutatud küüslauk, ingver ja tšilli.
Kui köögiviljad hakkavad klaasjamaks muutuma siis lisa kõrvitsatükid ja kanapuljong. Puljongit lisa nii palju, et see kataks köögiviljad. Kuumuta vaiksel tulel nii, et supp vaevu podiseb kuni kõrvits on pehme.
Püreesta supp saumiksriga, sega sisse koor ja maitsesta soolaga. Kui serveerid suppi suitsusingi kuubikutega siis ole soolaga tagasihoidlikum.
Rösti kõrvitsaseemned kuival pannil 1-2 min.
Pruunista suitsupeekon ja serveeri supp peekonikuubikute ning röstitud kõrvitsaseemnetega.
Rohkem ei olegi vaja ühe õdusa sügisõhtu söögilauale. Siidine, kuum ja värviline rääkimata sellest, et ka kõhtu täitev.
Ja kui keegi veel tahab sulle väita, et kõrvits on igav, siis kutsu ta omale külla ja paku seda suppi. Ta sööb poti tühjaks, limpsib kulbigi puhtaks ning keeldub lahkumast järgmise supiteoni. 🙂
head isu!