X
Loe Veel

Tummine kõrvitsasupp külma ja kõleduse peletamiseks

Sel ajal kui kõrvitsad valmis saavad on väljas juba kole pime ja kõle. Siinkohal päästab meid sellest üks särtsakas kõrvitsasupp. See retsept on inspireeritud küll oktoobrikuu värvilisest loodusest kuid kui sa seda suppi juba maitsnud oled, siis ei pääse sa sellest enam ka muul ajal. Esialgu võib tunduda, et kõrvitsast saab ainult kauneid kollaseid kuubikuid purki, mida tähtsatel päevadel lauale kanda. Tegelikkus on aga sootuks mitmekesisem. Järgmise aasta kõrvitsasaagiks leiad seemned SIIT!

Tulise kõrvitsasupi valmistamiseks läheb sul tarvis:

1 kg kõrvitsat. Soovitavalt muskaatkõrvits (see pisike tugevakooreline). Sellega saab maitse tugevam ja tekstuur siidisem.2 porgandit.2 sibulat.1 pea küüslauku. Ära karda küüslauku sest kuumutamisel küüslaugu maitse maheneb.1-3 tšillit ilma seemneteta. Siin võiks veidi ettevaatlikum olla. Eriti, kui lapsed ka seltskonnas. Proovi ikka ise enne ära, kui tuline tegelane on. Kodus kasvanud tšilli võib vägagi üllatada aga üks tšilli ilma seemneteta peaks olema turvaline valik.2 cm ingverit.Veidi head õli. Oliiviõlile vahelduseks võiks kasutada kodumaist rüpsi- või tudraõli, mõlemad suurepärase maitsega ja sobivad ideaalselt kuumutamiseks.Kanapuljongit.Kohvikoort.Soola.Ja serveerimiseks kõrvitsaseemneid ning tugevamaitselise (koduse) suitsupeekoni kuubikuid.

Kui need asjad kõik käepärast siis supi valmistamiseks toimeta nõnda:

Puhasta köögiviljad ja tükelda. Lisa poti põhja veidi head õli ja kuumuta porgandi-sibularattaid paar minutit, lisa viilutatud küüslauk, ingver ja tšilli. Tükelda kõrvits ja eemalda koor Kui köögiviljad hakkavad klaasjamaks muutuma siis lisa kõrvitsatükid ja kanapuljong. Puljongit lisa nii palju, et see kataks köögiviljad. Kuumuta vaiksel tulel nii, et supp vaevu podiseb kuni kõrvits on pehme. Püreesta supp saumiksriga, sega sisse koor ja maitsesta soolaga. Kui serveerid suppi sutsusingi kuubikutega siis ole soolaga tagasihoidlikum. Rösti kõrvitsaseemned kuival pannil 1-2 min. Pruunista suitsupeekon ja serveeri supp peekonikuubikute ning röstitud kõrvitsaseemnetega.
Rohkem ei olegi vaja ühe õdusa sügisõhtu söögilauale. Siidine, kuum ja värviline! Rääkimata sellest et ka kõhtu täitev.  Ja kui keegi veel tahab sulle väita, et kõrvits on igav, siis kutsu ta omale külla ja paku talle seda suppi. Ta sööb poti tühjaks ja limpsib ka kulbi puhtaks. Ning keeldub lahkumast järgmise supiteoni :)
head isu!

Ema traditsioonilised hapukurgid

Suve selgroog on murtud ja aeg on alustada hoidistamisega! Nagu igas peres, on ka meil sahtli põhjast välja otsitud ema koduste hapukurkide retsept. Teada on muidugi see, et igasugused hapukurgi- ja moosiretseptid on kõik nii katsetamise ja tunnetuse peale üles ehitatud, aga saime ikka paberkandja ja ema hea mälu peale hea koduse kurgiretsepti paika. Head katsetamist!

Vaja läheb:

3 l klaaspurgid ja plastkaaned Või suurem purunematu hapenduspurk (vesilukuga on kõige mugavam)Väikeseid tihke viljalihaga kurkeTillivarsi õisikutegaMustsõstralehtiMädarõikajuurtKüüslaukuSoola Kui aga soovid, võid hoopis kasutada maitsetamiseks juba valmis kurkide juuretist.

Purkide ja purgikaante ettevalmistamine

Puhasta ja pese purgid kuuma veega. Keeda purgikaaned kuumas vees läbi – nii puhastad kaaned bakteritest. Kui kasutad vanemaid purke ja kaasi, vaata üle, et purgikaane keermetes ei oleks mõlke ega täkkeid – vigased kaaned lasevad hiljem õhu purkidesse sisse.

Kurkide ettevalmistamine

Pese kurgid ja leota paar tundi külmas vees.

Kurgid purki

1. Pane purkidesse maitseianed: värske till, mustsõstralehed, küüslauk, mädarõikajuur Igasse purki läheb mõnusalt kroontilli, kümmekond mustsõstralehte, 4 küüslauguküünt ja sama palju mädarõika juurt. 2. Hapendamiseks sobivad ainult väga värsked ja tugevakoorelised kurgid, kui kurk on juba katsudes veidi pehme, ei ole mõtet seda purki panna. Pese kurgid korralikult, leotada ei ole vaja ja kindlasti ka mitte otsi ära lõigata – ainult nii saad väga krõmpsud hapukurgid. 3. Lao kurgid tihedalt purki, kõige lihtsam on laduda esimene kiht üksteise kõrvale püsti, nii mahutad rohkem kurke purkidesse😊 Ka kurkide peale võib lisada sõstralehed ja tilliõisikud ning 1 spl küüslauku. Mädarõika võiks panna ainult põhja. 4. Nüüd keeda soolvesi 1l vee kohta 2 spl keedu- või meresoola (jodeeritud soola ma hapendamiseks ei kasutaks) 3 l purgi kohta peaks soolvett kuluma ca 1,5 liitrit. Siis on kurgid hästi laotud😊 Vala soolvesi keevana järk-järgult  purkidesse, kõigepealt 1/3 siis teine ja siis lõpuni – nii on kindel, et purk ei purune. 5. Nüüd kaaneta plastkaanega ja jäta päevaks-paariks sooja kohta hapnema. Plastkaas on oluline, kuna hapnemise protsessis tekib gaasi, mis saab kaane vahelt vaikselt välja, kaane vahelt võib välja ajada ka soolvett kui purgid on väga täis. Purkide alla võiks igaks juhuks rätiku panna. Paari päeva pärast pane purgid jahedasse hoiukohta. Suure hapenduspurgi ja vesilukuga tee samamoodi, mõneks päevaks mulksuma, siis vesilukk maha, kork kinni ja jahedasse.

Kurkide kvaliteedikontroll

Peale seda, kui kurgid on 12 tundi seisnud, keera purgid ettevaatlikult taas ümber. Lase purkidel veidi seista ja hakka kaantele koputama. Kaanele koputades peab kõlama tuhm heli, siis on purk ilusti vaakumis ja õhku pole sisse läinud. Kui kaas on pealt veidi kummis või kostub koputades veidi kumisev hääl, võib purgis olla õhk sees ja kurgid võivad hakata riknema. Nässu läinud kurgipurgid võid avada kohe tarbimiseks, ülejäänud vii aga jahedasse kohta edasi marineerima. Ka kurkide puhul kehtib üldiselt reegel, et ajas muutuvad need üha paremaks!
Kurkide hapendamisel tuleb teinekord mitut retsepti katsetada, koguseid ja maitseained oma soovi järgi muuta kuniks päris oma lemmikretsepti leiad. Seega varu kannatust ja ära unusta, et kõige paremad kurgid tulevadki just katseeksitus meetodil. Head katsetamist!

5 lihtsat sammu grillvorstide valmistamiseks - retsept ja video

Jaanipäev on ukse taga! Ja ikka ja jälle mõtleme, mida seekord lauale panna? Mida seekord grillida? Meil on sulle hea mõte - tee ise oma grillvorstid! Isetehtud grillvorstid on ikka hoopis teine tera, kui poest ostetud. Kõige nullist valmistamine jätab vorstimeistrile võimaluse valida parim tooraine ning just enda maitsemeeli arvestades ka sobivad lisandid grillvorstile. Algusest lõpuni vorstid ise valmis teha on päriselt ka omaette elamus. 

1. Alustuseks otsi välja ja kogu kokku kõik vajalikud tarvikud

Vaja läheb:

Hakklihamasinat - vanakooli hakklihamasina leiad ka meie poest, kuid sobib ka elektriline. Vorstipritsi – kui teed vorste harva, sobib hästi väiksem variant 1,5 kg vorstisegu jaoks, mida tuleb küll sagedamini täita, aga iseenesest on väga tõhus abiline. Naturaalseid sea-või lambasooli - Maarahva Poes müüdavad sooled on puhastatud ja soolatud. Pane sooled enne vorstitegu vaid pooleks tunniks vette ja ongi kasutusvalmis! Siin on võimalik ka mõningaid mööndusi teha, näiteks kui spetsiaalset vorstipritsi pole, saad sooled täita ka puupulga ja suure lehtri abil! See on küll mõnevõrra aeganõudvam ja võib algaja natuke õlgu kehitama panna, kuid ajab asja ära. Muidugi on vorstiprits siinkohal tõeline abimees ja hõlbustab töötegemist mitmeid kordi. Kusjuures vorstiotsikutega hakklihamasinat saab samuti edukalt kasutada.

2. Vali välja toorained ning lisandid

Grillvorstide tooraineks kasutatakse kõige enam ikkagi sealiha, lihakoguse hulgas peab kindlasti olema ka pekki, vähemalt ¼ lihakogusest, võid lisada ka köögivilju aga kui kuiva vorsti ei taha, siis pekk käib ikka vorsti sisse. See annab vorstile mõnusa mahlasuse, (sea)seljapekk on valikutest parim, kuid sobib ka küljepekk. Oluline on ka, et kui kasutad metsloomaliha, tuleb pekki rohkem lisada, muidu jääb vorst kuiv. Kamara eemaldamine pekilt on vaba valik, liha läbi hakklihamasina ajades muutub mass ühtlaseks nagunii. Samuti tuleb välja valida sobivad lisandid, valikuid ja mänguruumi on siin palju (köögiviljad, juust jne), kuid tasub siiski olla mõõdukas ning arvestada, et valida tuleks lisandid, mis valmivad samal ajal põhitoorainega, ka ei tohiks lisandite tükid olla liialt suured. Kui ise eriti julgelt katsetada ei taha, võid proovida ka meie grillvorstide retsepti: 2 kg seakülge (võib ka kamaraga, kui tugevam tekstuur on ok)1 kg veiseliha (lihtsamaid tükke, fileed pole mõtet raisata aga kelmetest puhastatud)0,5 kg pekki (suitsupekki) - NB! Pane liha 15 min sügavkülma enne töötlemist3 keskmist sibulat (tavaline kollane😊)2 küüslaugupead1 pk soolatud seasooli3 spl peene jahvatusega meresoola3 spl täitsamehe maitseainetJääkülma vett niipalju kui mahub😊 Maitsestamise teevad lihtsamaks spetsiaalsed maitsesegud, mis on juba valmis segatud näiteks 5 kg vorstisegu maitsestamiseks. Meie segud, mis on mõeldud vorstidele ei sisalda soola, lisage seda vastavalt maitseelistustele juurde. 

3. Valmista vorstisegu

Kogu lihamass tuleb läbi hakklihamasina ajada, mis nõuab korralikku füüsilist pingutust (kui seda teha käsivändaga hakklihamasinaga, kuid vaev on seda väärt). Selleks, et saavutada eriti ühtlane vorstimass, tuleks liha läbi masina mitu korda ajada. Lõpuks lisa ka sibul ja küüslauk. Sõtku hakklihamass ühtlaseks , lisa maitseained ja jääkülm vesi nii palju, kui segu vastu võtab, sõtku veel ca 10 min. Segu ei tohiks kindlasti kuiv jääda! Hea oleks, kui nüüd saaks 4-5 h maitsestuda (üleöö on parim, aga võib ka kohe edasi toimetada). Pane soolatud seasooled käesooja vette ca pool tundi enne vorstitoppimist.

4. Täida sooled vorstiseguga

Soolatud naturaalsooli tuleb enne kasutamist umbes pool tundi käesoojas vees leotada. Enne vorstimassi toppimist soolde võid praadida väikese proovitüki, et kontrollida maitset. Juhul kui maitset tundub olevat liiga vähe, saab nüüd veel olukorda parandada ja lisada maitseaineid vorstisegule juurde. Leotatud seasool tõmba vorstipritsi toru otsa nii palju, kui seda sinna mahub ja hakka vaikselt ühtlaselt vändates soolt täitma. Seo sooleots kinni siis, kui oled juba täitmist alustanud, siis ei jää sooleotsa õhumulli. Sooli ei tohi kindlasti liiga täis toppida, vastasel juhul lähevad need grillimisel lihtsalt lõhki. Grillvorst peab pigem jääma pehme, kui ikkagi tekkisid mõned õhumullid, siis tuleb need õrnalt välja libistada. Keera paraja pikkusega vorstideks, keerde peale tehes tuleb vaadata, et need jookseks ühtpidi, muidu võib juhtuda, et need tulevad lahti. Kuumuta valmis vorstijuppe 80°C vees umbes 15 minutit. Toorvorstide puhul ei ole eelnev kuumutamine vajalik, need võib otse grillile panna. Eriti hea maitse saad, kui lased grillvorstid enne grillimist kergest suitsust läbi. 

5. Viimaks pane vorstid grillile

Nüüd on jäänud veel viimane samm - grillvorstid grillile. Pane tähele, et isetehtud vorstid vajavad grillil veidi rohkem kannatust kui poevorstid. Ühtlane pruunistamine aitab vältida vorstinaha nätskeks jäämist. Kõrvale sobib lisada mistahes suvist salatit ja maitsev roog ongi valmis! Vaata ka videot, kuidas Näljase Neliku noored ise verivorste teevad (näed ära ka kogu valmistamise protsessi) - töö on grillvorsti puhul sarnane! :) Head katsetamist!

Isetegemise rõõm: liha ja kala suitsutamise põhitõed

Käes on suvi ja sellega ka peatselt saabuv jaanipäev. Parimal ajal sõprade ja lähedastega mõnusate koosviibimiste korraldamise juurde kuulub ka hea toidu nautimine. Eriti popp on suvel pakkuda külalistele kõiksugu grillitud lihakraami. Märksa peenem oleks üllatada sõpru suitsukala ja -lihaga või isetehtud grillvorstidega, mida täiendaksid oma aia värske saadused. 😉

Mis suitsutamine endast kujutab?

Kuna vanasti sai kergesti riknevaid toiduaineid vaid paar päeva keldris söömiskõlbulikuna hoida, oli mõistlik kasutada liha suitsutamist või soolamist selle pikemaks säilitamiseks.
Tänapäevaks on suitsutamisest kujunenud gurmeekunst, mille eesmärk on pakkuda suuremat maitseelamust. Protsessi käigus väljub vesi lihast ning mida rohkem on suitsutamisruumis suitsu, seda rohkem vett ka eraldub. Suitustamise viisi määrab protsessis valitsev temperatuur.
Jätka lugemist, et lähemalt teada saada.

Suitsutamisviisid

Külmsuitsutamine 

Sobiv viis sinkide valmistamiseks. Külmsuitsutamise ajal tohib tuli ainult hõõguda ning temperatuur peab jääma max 15-25°C juurde. Kulgemisel kasutatakse vaid kõvapuidu saepuru, mis puistatakse suitsuahju või suitsutuskambri põrandale ja aetakse seejärel laiali. Saepuru tuleb põlema süüdata hõõguvate süte abil, mis ei tohi aga olla liiga suured, sest vastasel juhul tõuseb ahjus kraad liialt kõrgele.

Külmsuitsutamise puhul on kõige keerulisem madala temperatuuri säilitamine. Paljudes kambrites on selleks ettenähtud termomeetrid juba sisse ehitatud, kuid selle puudumisel ajab asja ära ka tavaline lihatermomeeter (liha enda temperatuuri mõõtmiseks).

liha suitsutamine

Kuumsuitsutamine

Kuumsuitsul on hautav toime ja seega ei sobi antud meetod toorsingi valmistamiseks. Sellisel viisil suitsutatud lihast, mis on ühtlasi eelnevalt keedetud ja soolatud, valmib maitsev delikatess. Tegevus toimub 60-80°C juures ning erineva intensiivsusega tulel. Ka siin ei saa üle ega ümber termomeetrist, kuna iiga kõrge kraadi puhul võib liha lihtsalt lõhkeda (eriti vorstid).
Oluline on alustada madala temperatuuri ja kõrge õhuniiskusega.

Soesuitsutamine

Soesuitsutamist võib pigem pidada kuumsuitsutatud liha järeltöötlemiseks, mille puhul lähevad peamiselt käiku kalad. Protseduur toimub 30-50°C juures, mil suits tekitatakse samal viisil nagu kuumsuitsutamise puhul.

Kalade puhul on palju liike, mis suisutamiseks sobivad, kuid leidub ka neid, millega pole mõtet jännata. Mõned kalad on liiga väiksed ja pärast suitsutamist ei jää alles miskit peale kondipuru. Osad kuivavad ahjus sootuks kokku. 
Mittesobivad kalaliigid: säinas, särg (ka roosärg), nurg, koger (väike), Peipsi tint, turb. 
Sobivad kalaliigid: ahven, lest, latikas, kilu, räim, vimb, rääbis, tursk, siig, tuur, paalia, angersäga, lõhe, forell (nii viker kui ka meri- ja jõeforell), luts.

On olemas ka märgsuitsutamine, mida tegelikult eraldiseisvaks meetodiks ei peeta. See sobib nii külm-, soe- kui ka kuumsuitsutamise juurde, mil liha töödeltakse kõrgemal niiskustasemel. Nii saad külmsuitsutamise puhul vältida suitsutamisrandi tekkimist. Randi tekkimisel muutub lihal pealmine kiht kõvaks ning õhu väljapääs liha sisemusest katkeb. Tulemuseks on söömiseks kõlbmatu toode. 

Milliseid tarvikuid suitsutamiseks vaja läheb?

Vajalik on suitsutamisseadme olemasolu, milleks on erinevaid suitsuahjud. Kasutajasõbralikuimad on väiksemad ahjud, mis ei nõua palju ruumi ja sobivad nii rõdule kui ka terrassile. Võrreldes suurte ahjudega on nende eeliseks oluliselt lihtsam temperatuuride reguleerimine, andes mõnusa suitsumeki igale lihale.
Taskukohaseks lahenduseks on aiagrilli ümberehitamine suitsuahjuks. Selleks on aiagrillile tarvis külge keevitada lehtterasest ahju ülemine osa, kuhu saaks riputada suitsutatava toote.

Muudest tarvikutest on olulised suitsutamisvardad, mille pikkus sõltub suitsuahju mõõtmetest. Kuumsuitsutamisel kasutatakse lihakonksusid, sest kasutades liha riputamisel nööri, küpseks see läbi ja liha kukuks tulele. Toorsingi külmsuitsutamiseks piisab sellest, kui kasutada sidumiseks nööri või võrgust kotti. 

Kuidas maitsestada?

Kala

Enne suitsutamist on tarvis kala soolata ning sel puhul tuleb leida kesktee, kuna teatavasti on inimeste soolataluvus erinev. Arvesta siiski sellega, et soola on alati võimalik juurde lisada, kuid ülemäärase eemaldamine on pea võimatu. Maitseainetest on kalale sobilikumad: sidrunimahl, kadakamarjad, pipar, basiilik, salvei, tüümian, kapparid, sinep, sibul.

Maitsesegu valmistamisel väldi kõikide maitseainete korraga kokkusegamist. Lisa kõige enam endale meelepäraseim maitseaine, kuna see peab valmis toote puhul domineerima.
Kui sulle on maitsekombinatsioonide kokkusegamine pisut keeruline, kasuta lihtsat kalamaitseainet.

Soolata võid kuivsoolamise- või märgsoolamise meetodiga.
Märgsoolamiseks valmista soolvesi, kuhu maitseained sisse segada. Selle eelis on see, et maitseainetega segatud soolvesi imendub kalasse ühtlasemalt. Tavapärase märgsoolamise puhul jäetakse kalad soolvette kogu ööks, kuid täpne aeg sõltub paljuski konkreetsest kalaliigist.

Kuivsoolamine on mitmeti lihtsam, kuna sool segatakse soovitud maitseainetega ning hõõrutakse puhastatud kalale. Välisnahka tasub tugevamalt hõõruda, sest see ei omanda maitseaineid nii hästi kui kalaliha.

PS: Enne suitsutamist tuleb kalad veel hoolikalt üle pesta olenemata sellest, kas kalad on soolatud kuivalt või märjalt. 

Liha

Nii nagu kala soolamisel, kasutatakse ka liha puhul märg- või kuivsoolamist või nende kombineerimist. Liha soolamine on siiski mõnevõrra spetsiifilisem. Seetõttu võiksid soolvee kontsentratsiooni mõõtmiseks muretseda endale areomeeteri ehk nn soolsusemõõturi. Liialt kange soolvesi põhjustab ilmselgelt liigset soolsust, kuid nõrga soolvee kasutamise puhul rikneb toode kiiresti.

Lisaks soolale kasutatakse ka maitseaineid – näiteks singi puhul kadakamarju ja loorberilehti. Kui oled algaja, on valmissegude kasutamine sulle kergeim maitsestamise viis. Vorstitootmise puhul on väga tavaline kasutada just vastavale vorstitüübile loodud spetsiaalset valmissegu. Nende kasutamise miinus on see, et kõigil toodetel võib lõpuks ilmneda üsna ühetaoline maitse. Oma kodus ise valmistades soovime ju miskit erilisemat? 🙂
Lahenduseks võib valmissegule lisada ürte või kasutada ürtidega suitsulaaste.

Loomaliha puhul katseta laastudega, millele on lisatud rosmariini ja kadakamarju. Ainulaadse maitse saad tekitada tüümiani, majoraani, koriandrit ja aniisiga.
PS: Enne kasutamist on soovitatav laastud leotada, et aeglustada põlemisprotsessi ja pikendada suitsutusaega.

Lõbusat katsetamist ja huvitavaid maitseid!