X

Loe Veel

Isetegemise meistriklass - mis oleks, kui valmistaks õige oma esimese koduõlu

Suurepärane, et isetegemine on aina enam populaarsust kogumas ja üha rohkem on seda ka päriselt hindama hakatud. Eks mekib ju omatehtud leib mitmeid kordi paremini kui poe oma, on oma aia õun magusam kui lettidel ja kuidas siis õllega kuidagi teisiti oleks. Ikka tuleb omatehtu maitse ja lõhn võrreldamatult parem. Isetegemises ikkagi on mingisugune võlu, mis kõigele omaloodule erilise nüansi lisab.  Hakkame aga tegutsema! Õlle valmistamise vahendid:  Pott (mahutavusega 4-6 liitrit) Segamiseks kulp/segamislabidas Õlle valmistamise kontsentraat (väga mugav algajale õllevalmistajale, sisaldab  juba kõike vajalikku, hermeetiliselt suletud linnast 1,7kg ja õllepärmi) Vesilukuga käärimisnõud Hüdromeeter (suhkrusisalduse mõõtmiseks, et kontrollida, kas käärimine on lõppenud) Meil müügil olev õlle valmistamise stardikomplekt ECO 2 sisaldab kõike tarvilikku ja annab õllemeistrile võimaluse kohe tööle asuda. Sammsammuline õpetus pruulimiseks 1. Kõik töövahendid, mida kasutad õlle valmistamiseks tuleb väga põhjalikult puhastada.  2. Eemalda kontsentraat ja pärm kaane alt (pärm on purgis eraldi kotikese sees), pange õllevalmistamise ekstrakti purk 10 minutiks kuuma vette, see võimaldab teil sisu paremini kätte saada. 3. Kui virde temperatuur on 15-25 °C, võib lisada pärmi ja segada intensiivselt. Kääritustemperatuur sõltub valmistatavast õlle- ja pärmitüübist.  NB! Virde temperatuur üle 25 kraadi tapab pärmi. 4. Sulge käärimisnõu tihedalt kaanega ja paigalda veega täidetud vesilukk, aseta nõule õhulukk veega. Pane käärimisnõu kohta, kus on stabiilselt kusagil 20°C. Milline on protsess? Käärimine kestab tavaliselt 5-7 päeva. Umbes 5 päeva möödudes käärimine lõpeb (vesilukk ei mulksu enam), kindluse mõttes võiks kontrollida virde suhkrusisaldust. Õlu võiks enne villimist päeva paar jahedamas ruumis seista, nii settib pärmijääk nõu põhja ja saate selgema õlle. Selgineda võib õlu muidugi ka pudelis, siis peab välja valamisel hoolas olema, et setet mitte klaasi valada.  Puhtama õlle saamiseks võib õlle enne villimist ümber sifoonida, nii et pärmisete jääb kääritusnõusse, et õlu pudelis uuesti nn “käima läheks” ja gaas tekiks on vaja igasse pudelisse lisada ca 7 g suhkrut liitri kohta, või spetsiaalne gaseerimistablett. Õllepudeleid võiks hoida 7-14 päeva toatemperatuuril ja siis tõsta jahedasse. Ka jahedas võiks õlu vähemalt 7-14 päeva laagerduda. Mida kauem seisab, seda parem on. 2-3 kuune õlu on oma parimas küpsusastmes, koduõlu säilib kuni kaks aastat.  Katsetamiseks mõned populaarsemad kontsentraadid Lager Kollane õlekarva õlu, mida kroonib pitsisarnane valge vaht. Selles õlles on koos õrn lillelõhn, väljapeetud linnasemaitse ja suurepärane humalaaroom. Põnev näide traditsioonilisest heledast ja täidlasest Austria õllest nõudlikele õllesõpradele. Sobib ideaalselt mitmesuguste suupistetega. Dark Ale Mahagonitooni ja kreemika vahuga tume õlu. Röstitud linnaste iseloomulik aroom, kergelt šokolaadise järelmaitsega. Kõige populaarsem õlu tumeda õlle austajate hulgas. Sobib  hästi grillitud liha kõrvale. Pilsner 86 päeva Kuulus ja ainulaadne Tšehhi õlu. Humalaaroomiga, kergelt mõrkjas hele õlu. Ideaalne janukustutaja palavatel päevadel. Draught Bitterit meenutav, rohke vahuga värske ja klaar maitse. Serveeritakse külmalt. English Bitter Pronksikarva õlle, millel on kreemjasvalge vaht ning tugev, värskendav maitse ja aroom. Sobib õllesõpradele, kes eelistavad traditsiooniliselt mõrkjat punakat õlut. Harjutamine teeb meistriks on juba nõnda kulunud vanasõna, aga ometi on selles peituv tõetera aegumatu! Natuke katsetamist ja kes teab ehk saad end peagi ise oma koduköögi õllemeistriks kroonida või võib-olla annavad selle tiitli Sulle sinu sõbrad ja tuttavad. Proovida igatahes tasub!

Retsept koduse õunaveini tegemiseks mahlapressi jääkidest

Koduse õlle pruulimisega saab toimetada läbi aasta. Veini tegemine aga kattub põhjamaal põhiliselt suvise ja sügisese perioodiga, mil valmimas on erinevad veiniks sobilikud toorained – marjad ja puuviljad. Kuna saabunud on õuna hooaeg, keskendume siin kodumaistele õunatele, millest veini valmistada.

Alljärgnevalt saad teada täpsed sammud, kuidas hõrgutav õunavein tänavu sügisel iseseisvalt valmis villida.

Millest saab veini teha?

Eestis kipuvad õunad olema koduveini valmistamisel enim kasutatav tooraine.  

Veinile vajaliku happelisuse andmiseks on soovitatav kasutada pigem hapumaid sügis- ja taliõunu. Sellegi poolest võid veiniks pöörata pea mistahes õunasorte. 

Lisaks õunale sobivad koduveini valmistamiseks ka: sõstrad, rabarber, maasikas, mustikas, pohl, jõhvikas, vaarikas, kibuvitsa marjad, kirss, arooniad, pirn, karusmarjad, pihlakad. Eksootilisemate maitsete saamiseks, võid neid kõiki õunaga kokku segada.  

Pressitud õuna viljaliha kasutamine

Mugavaim ja naturaalseim viis veini teha on värskelt pressitud õunamahlast. Peale selle on hea käiku lasta ka viilutatud- või kuivatatud õunu ning seisma jäänud õunamoos.  
Küll aga valmib suurepärane vein ka mahlapressi jäägist – viljalihast ehk õunasodist. 

PS: Veini tooraine valik ja kvaliteet ning selle ettevalmistamine on väga oluline osa protseduurist. Kasutada tuleb küpseid tooraineid, mis ei tohi olla mädanenud, hallitanud ega muul viisil riknema läinud, kuna see rikub veini maitset. Kõik mädanenud puuviljad ja marjad peab eemaldama.

25 liitri õunaveini valmistamiseks vajad: 

15 konkreetset sammu õunaveini tegemiseks 

1) Haara käärimisnõu ning puhasta see hoolikalt vee ja desinfitseeriva ainega.  

2) Vala hakitud õunad või õunasodi koos rosinatega kurnakotti ja tõsta see kääritusnõusse. Lisa peale 2-3 kg suhkrut.  

3) Võta 10 liitrit vett ning kuumuta seda kuni keemismomendini. Seejärel vala see õuntele peale ning sega kogust kuniks suhkur on sulanud.  

4) Mõõda vee temperatuuri ning veendu, et see oleks max 60 C. Nüüd lisa E1 koti ensüümid ja lase sel paar tundi settida. 

5) Lisa kääritusnõusse külma vett kuni vedelikku kogus ulatub 20 liitrini. Siis on aeg lisada ülejäänud suhkur.   

6) Kontrolli uuesti temperatuuri ja reguleeri vedelikku 25 kaadi peale, lisades vajadusel veel kuni 3 liitrit külma või sooja.

PS: Püsiv temperatuur üle 30 kraadi tapab pärmi. Seega ole kraadi osas valvas.  

7 ) Lahusta sidrunihape E4 toasoojas vees ja lisa see vedelikule. Liigselt hapude õunte puhul võid lisada vaid pool kogusest. 

8 ) Nüüd on aeg lisada kotike bentoniiti ja segada vedelikku. 

9 ) Võta klaasitäis 35 kraadist vett, lisa sinna veinipärmi ja (E2) toitesooli ning lase sel 10 min paisuda.   

10 ) Kalla kogu kraam käärimisnõusse ning sulge see kaane ja vesilukuga. Aseta nõu sooja (kuni 24 C), tuuletõmbuseta ja varjulisse kohta 1-2 nädalaks käärima.

PS: Tegelik käimisaeg sõltub kasutatud toorainest, suhkrusisaldusest ja toatemperatuurist. Vein on lõpuni käinud, kui hüdromeetri näit jääb -10 ja -2 vahele (0.990-0.998). 

11 ) Kui aeg on küps, eemalda õunatükid ja vala vein ümber teise nõusse. Nüüd sega kõvasti, et kogu süsihappegaas veinist välja saada. 

12 ) Lisa veinile E5 käärimise peataja ja jäta see kaheks ööpäevaks seisma.  

13 ) Lisa veinile kott selitajat (E6) ja kitosaani (E7). Sega vaikselt ja sulge vein uuesti kaanega, et see selginema jätta. 

14 ) Nädal hiljem puhasta vein sifooni abil jääkidest ning vala see puhtasse nõusse. Tee seda siiski nii, et põhjas olev sade jääks puutumata. Kontrolli, et vein oleks selge. Kui mitte, siis lase veel paar päeva seista. 

PS: Just antud faasis on aeg teha veinile mistahes lisamaitsestamine. 

15 ) Kui vein on selge, võid pudeldamisega alustada. Andes paar lisa nädalat aega pudelis seismiseks, muutub vein küpsemaks ja aromaatsemaks. Happelisus väheneb ja maitse küllastub.  

Kuidas veini säilitada? 

Säilita veini valguse eest kaitstult säilitustemperatuuril 12-18 C. Alla 10 C temperatuur ei mõju veinile hästi ning parem on sel juhul toatemperatuur. 

0
Ostukorv