X

Loe Veel

Algaja aiatark: Kuidas kasvatada idusid?

Tere! Mina olen Maarahva Poe algaja aiatark. Oled jõudnud minu esimese postituse juurde, kus räägin idude kasvatamisest. Edaspidi võid minu sulest oodata toredaid aiandus- ja isetegemise teemalisi kirjatükke, kus katsetan uusi trende, istutan ise taimi ja palju muud, mida ma varasemalt teinud pole. Jagan sinuga nii oma õnnestumisi kui ka ebaõnne ja ootan sind endaga koos katsetama, sest isetegemise rõõm on suurim rõõm! Mäletan juba lapsepõlvest, kuidas aeg-ajalt kodukööki üks huvitav idudega torn tekkis ning mõne päeva möödudes ema püreesupile või võileivale värskeid idandeid peale raputas.  Võtsin nüüd ka ise idude kasvatamise esimest korda käsile, sest igatsus värske tooraine järele on suur! Igatsevad nii maitsemeeled kui immuunsüsteem.. Ja justnimelt idud eriti kasulikud tänu kõrgele  vitamiinisisaldusele. Seega võiksid idud olla meie söögilaua osaks terve aasta. Mis kõige toredam - idusid saabki kodus kasvatada igal ajal: vaja läheb vaid idandajat, seemneid ja veidi kannatust. Hakkame aga otsast pihta! Kuigi idude kasvatamiseks on erinevaid viise, valisin mina algajale kohaselt ühe lihtsaima abivahendi: seemnete idandamise komplekti. Idandaja näeb välja justkui pisike kolmekorruseline kasvuhoone, mis sobib ideaalselt ka kõige väiksema kodu aknalauale.  Mille järgi valida esimesed idud? Algul võib tunduda üsna väljakutsuv sobivate idude valimine, kuid juba peale esimest kasvatamist jõudsin järeldusele, et mõni sort on vähenõudlik ja mõni vajab rohkem hoolt. Algajal idukasvatajal soovitan alustada just vähenõudlike idudega, näiteks Aasia seguga, milles on koos sojauba, kikerhernes, mung- ja adzukioad. Teiseks on üsna leplik suhkruhernes, millel idud on veidi suuremad ja lõpptulemuseks mahe maitse. Minu kolmandaks valikuks osutus brokoli seeme, aga juba paar päeva hiljem sai mulle selgeks, et väikese-teralise idu kasvatamine vajab veidi teravamat silma ja idude hingeelu mõistmist. Just brokoli seemnetele tekkis väike hallituskiht, mida ma küll hoolega päästa üritasin, kuid lõpuks loobusin. Seega soovitan julgelt teha oma esimesed idandamise katsetused pigem suurtemate idudega ning seejärel püüda väiksemaid kasvama saada - nii on kindel, et juba esimesel korral ka edukalt saaki saab! Kuidas idusid kasvatada? 1 ) Idandamiseks kasta seemned toasooja veega niiskeks ning lase mõnda aega seista. Mina hoidsin idusid aluse peal ligi 30 minutit, et idud esimese leotamisega elujõu sisse saaksid. Valisin idude leotamiseks pigem laiema aluse, et vältida üle leotamist, kuid et kõik idud saaksid veega kaetud. 2 ) Seejärel laota idusordid eraldi aluste peale, mille saad kokku laduda üheks torniks. Siinkohal soovitan väiksemad idud panna ülespoole ning suuremad allapoole, et kastmisel väikesed idud liiga palju vett ei saaks (suuremate idude vee tarbimine on suurem).  Kui sinu idudele tekib hallitus, oled sa need ilmselt üle kastnud, seetõttu tuleb hoolega jälgida, et idude kasvupinnas ei muutuks liiga niiskeks. 3 ) Järgmised 4-5 päeva jälgi hoolega idusid: vajadusel kasta neid õrnalt, eemalda kõige alumisest kihist kogunenud vesi (muide - seda võid kasutada julgelt taimede kastmiseks) ja jälgi, et hallitus kogu kasvatusprotsessis võimust. 4 ) Idude kasvatusaeg sõltub eelkõige sordist, seega jälgi alati ka juhiseid, mis idudega kaasa tulevad. Mõned neist valmivad varem, mõni vajab veidi pikemat kasvuaega. 5 ) Kui idud on valmis, eemalda nad ettevaatlikult kasvatusaluselt ja naudi heaga!  6 ) Kõige parem on idusid säilitada külmkapis, aga minu perele omaselt olid need juba esimese päeva õhtuks hummusevõileiva peal nahka pistetud!   Idude kasvatamine on lihtne viis alustada isetegemisega, sest esimesi pingutuse vilju näed juba paari päeva jooksul. Samuti sobib idukasvatus nii suuremale aiandusgurule kui ka moodsale linnavurlele, kelle jaoks on värske tooraine oluline osa toidulauast. Kõik vajaliku idude kasvatamiseks leiad meie seemnete kategooriast. Ootan julgelt teie lugusid - kuidas idude kasvatamine möödus? Mis sordid on teie pere lemmikud? Parimad nipid ja nõuanded lisame ka postitusele. Saatke meile oma lood meilile maarahvapood@maarahvapood.ee ning tänutäheks kingime 5% sooduskoodi. Lugemiseni,  Algaja aiatark

Seente kasvatamine kodustes tingimustes

Olles seenekasvatusega mitte kokku puutunud, võib see esmapilgul tunduda üsna salapärane. Tegelikult on tegu üsna lihtsa tegevusega, mille võid kiiresti selgeks saada. Põhitõdede omandamine võtab vähem aega kui mistahes puu- või köögivilja kasvatamise puhul.Seened on lihtne viis mitmekesistada oma isekasvatust – nii kodus toas kui ka suurema aiaga majapidamises. Kui sind huvitab päris oma kodukasvatatud seenekestest roogade valmistamine, siis jää lainele. Siin saad teada seene elutsüklist ja sellest, kus ja mida kodustes tingimustes kasvatada.Alustamiseks pole paremat aega kui praegu! :) Seente kasvatamisel on pikk ajalugu Tuleb tõdeda, et köögiviljadega võrreldes on seente kasvatamine vähem praktiseeritud. Sellegi poolest on Euroopas siseruumides seeni kasvatatud juba sadu aastaid. Stabiilne tööstuslik kasvatamine nööpseente näol algas 300 aastat tagasi Pariisis. Esimesi tõendeid seente kultiveerimisest on aga leitud Jaapanis 1800 a. tagusest ajast, mil puupakkudel kasvatati Shiitake seeni. Seene elutsükli jäljendamine Enne kui tegutsema asud, on kasulik mõista seene kasvutsüklit, mida sinagi kodus kasvatamisel jäljendad. Siin kohal ei toimeta sa niivõrd virguvate seentega, kuivõrd nende niidistikule sobiva kasvukeskkonna loomisega.Nähes taime moodi välja, on seen tegelikult seenerakkude vili, mille all peitub kordades suurem seeneniidistiku võrk ehk mütseel. Seeneniidistik on eraldi organismide kogum, olles seente viljakehadele energiaallikaks. Br3nda: homegrown mushrooms (https://flic.kr/p/bgDSGP) Lühidalt on seenekasvatamise faasid järgmised: 1) Kasvukeskkonna loomiseks valmistatakse sobiv kompost, mida hiljem pastöriseeritakse ja laagerdatakse. 2) Selle tulemuseks on sobiv toitekeskkond ehk substraat, mida nakatatakse seenemütseeliga (inokuleerimine). Substraat on mistahes aine, millel saab kasvada seeneniidistik. Tavaliselt viiakse inokuleerimine läbi steriilsetes tingimustes, et vältida hallituse või muude seeneliikide teket. 3) Seejärel toimub mütseeli läbikasvamine ehk inkubeerimine. Tavaliselt hõlmab see substraadi asetamist pimedasse sooja kohta nädalateks või lausa mõneks kuuks. 4) Kui niidistik on katnud kasvupinna, kaetakse kompost sobiva kattematerjaliga ning stimuleeritakse viljakehade teket. Põhjalikuks lugemiseks soovitan põllumajandusministeeriumi poolt loodud seenekasvataja käsiraamatut, mis on suurepärane võimalus saada targemaks elutsükli detailides, komposti valmistamises ja kasvatusviisides. Kus kohas seeni kasvatada? Erinevalt tavapärasest põllukultuurist, ei kaasne seente kasvatamisega määrduvat mullatööd, mistõttu sobivad nad ideaalselt siseruumides kultiveerimiseks. Kuna seened on mitmekülgsed, sobib neid kasvatada igasugustes keskkondades nagu aias, keldris, kastis, puupakul, kohvipaksul ja kasvatuskomplektis.Jätka lugemist, et näha, mida ja kus kasvatada. Milliseid seeni kus kasvatada? Alustajale soovitan soetada seenekasvatuskomplekti, kuna see võimaldab paremini seene elutsüklit hoomata ning kasvatusprotsessi keerukamad osad vahele jätta. Nii võid ära hoida hallituse või saastumise teket.Komplektis on seene substraat juba seenemütseeliga nakatatud (inokuleeritud), mille tulemusel on seeneniidistik valmis vilja kandma.Piisab vaid sellest, kui piserdad karbi augule vett ning hoiad keskkonna niiskena.PS: Pane tähele, et kogu kasvuperioodi jooksul seenesubstraat kordagi ära ei kuivaks.Juba nädala pärast märkad tekkivaid pisikesi seeni ning peatselt võid nautida küpseid vilju.Kui plaanid aga muid keskkondi kasutada, tuleb arvestada, et eri tüüpi seentel on omad konkreetsed kasvuvajadused. Austerservik Austerservikud kasvavad erinevatel alustel, sealhulgas õlgedel ja isegi papp- või kohvipaksul. Looduses kasvavad nad puude küljes. Need on algajate poolt tõenäoliselt kõige enam kasvatatud seened. Enoki Enoki on väga kompaktsed, ning nad ei nõua palju ruumi, mistõttu saab neid kasvatada purkides. Enoki seened on väikesed ja pikkade vartega ning need asetsevad tihedates klompides. Kui neil puuduks pisikesed kübarad, näeksid nad välja justkui spagetid. Maitake Maitsev ja meditsiinilise väärtusega puuseen, mis sobib kasvatamiseks nii õue puupakule kui ka siseruumi. Kasvukohast sobib lehtpuust saepuru õhutatud kotiriides. Maitake võib kasvada üürtault suureks kobaraks ja kaaluda kuni 40kg. Nööpseened (nupp), Cremini ja Portobello seened Ausalt öeldes on need seened tegelikult ühesugused liigid, kuid neid eristab kasvuaeg. Seeneniidistikust esmakordselt ilmudes, toimivad nad nööpseentena. Veidi suurema ja pruunimana muutuvad nad creminideks ning lõpuks kasvab neist portobello seen. Neid seeni kasvatatakse komposteeritud sõnnikul. Shiitake Shiitakesi saab kasvatada lehtpuust saepurul või õues palkide peal. Shiitake seentel on suitsune, maalähedane maitse ja tekstuur, mis sarnaneb portobellodega. Lisaks heale maitsele, on need ühtlasi igati tervislikud ja kolesterooli alandavad. Šampinjon Jamieanne: homegrown Mushrooms (https://flic.kr/p/7YXY18) Aedšampinjonid on ühed enim hinnatud söögiseened ning neid saab kasvatada nii kastis, kilekotis kui ka väljas peenral. Kuna nad ei vaja palju valgust, saab kasvukeskkonnaks olla ka kelder. Šampinjoni viljalihal on meeldiv lõhn ja tekstuur ning kergelt pähkline maitse. Loodan, et oled nüüdseks saanud indu seentega käe proovimiseks. Kui oled paar korda tsükli läbi teinud, hakkad mõistma ka muid spetsiifikaid, suutes saaki veelgi suurendada. Rõõmsat katsetamist ja seeneroogade valmistamist.

Kuidas tagada suveks saagikas kurgipeenar?

Olenemata varasemast kogemusest või kogenematusest kurgi kasvatamises, oled õiges kohas. Räägime lühidalt, kuidas kurke eristatakse ning mida saad arvesse võtta kurgiseemne valimisel. Lisaks vaatame üle, kuivõrd lihtsalt saad ise kurgiseemet pisitaimeks kasvatada ning kindlustada endale rikkalik kurgisaak. Kurgi kasvatamine seemnest on üks lihtsamaid protsesse ja sellest saab palju rõõmu tunda. Alustame :) Mis eristab erinevaid kurgisorte? Kurgi sordid jagunevad viljumistüübil alusel kolmeks: valdavalt emasõitega,segaõitsemisega,ainult emasõitega ehk iseviljuvad. Iseviljuvate sortide eelis on see, et nad ei vaja tolmlemiseks ja viljade tekkimiseks putukate abi ja võivad olla kogu kasvuperioodi katteloori all. Maarahva Poes kuulub enamus kurke iseviljuvate klassi. Kurke saab määrata ka vilja pikkuse järgi: lühiviljalised (5 - 13 cm),poolpikad (13 - 20 cm),pikaviljalised (üle 20 cm). Eelmainitud kategooriatesse mahub lai valik erinevaid aretatud kurke. Eri tüüpi kurkidel on omad eelised töötlemiseks, olgu selleks hapendamine, marineerimine, konserveerimine või soolamine. Seega on parim viis leida endale meelepäraseim taim erisuguste kurkide eri vormis maitsmine või siis sõpradelt, tuttavatelt soovituste küsimine. Enamikel kasvatajatel on tekkinud omad lemmikud. Millist kurgiseemet valida? Alljärgnevad on mõned tunnustatud kurgisordid, mida soovitame.„Dirigent“, „Adam“ ja „Alex“ on ideaalsed sordid avamaal kasvatamiseks ja konserveerimiseks. Kuna neil on õhuke ning sile koor, sobivad need hästi ka marineerimiseks.„Puccini“ on klassikaline seemneteta avamaakurk, mis sobib hapendamiseks.„Tessa“ on mõruainevaba poolpikk avamaakurk sobideks värskelt viilutamiseks ja salatiteks.„Saladin“ on klassikaline pikk kasvuhoone kurk, mis on vastupidav mitmetele haigustele. Siin võid tutvuda ka muude valikus olevate kurkidega. Foto: Poppet with a camera - Cucumber. 2012. https://flic.kr/p/c6t8o1 Kurkide ettekasvatamine kevadel Lühikest eesti suve arvesse võttes, on parim viis tagada hea saak nii kasvuhoone- kui ka avamaakurgi puhul taime siseruumides ette kasvatamisega. Sellega võid alustada juba 3 – 6 nädalat enne õue istutamist, milleks on mai lõpp või juuni algus.Kurke võid ette kasvatada kohas, kus on piisavalt soe ja valge, olgu selleks aknalaud või küttega kasvuhoone. Külva seemned umbes 6 cm läbimõõduga istutuskassettidesse või pottidesse. Kassetid, potid ja mullad on kõikides Maarahva Poodides olemas. Aseta seemned 2 – 4 cm sügavusele mulda, pärast mida võid oodata seemnete idanemist 5 – 7 päeva. Kasvukoha ööpäeva temperatuur peab jääma 16 ja 25 kraadi vahele, kuna taimejuured armastavad sooja mulda. Nii saab taim fosforit mullast kätte ning ei kolletu. Vastupidiselt tomatile ja paprikale, kasvab kurk ruttu. Ideaalne ettekasvatuse aeg on 2 nädalat, pärast mida on taimedel 1-2 pärislehte. Kurgitaimede ümberistutamine peenrale Tagades saagikas tulemus, oleks avamaale istutamisel hea järgida paari olulist nõuannet: Kurgipeenar tuleks rajada kohale, mille pinnal kasvanud eelneval aastal sarnaseid kõrvitsalisi (kurk, kõrvits, arbuus, melon).Istuta taimed mulda kuni idulehtedeni, et aidata kaasa külgjuurte tekkele.Istuta taimed teine-teisest 30 cm kauguste vahedega.Lisaks kastmisele küllasta peenart ka komposti või turbaga.Pärast istutamist aseta katteloor peale. Nagu eelpool mainitud, võid iseviljuvatel taimedel terve kasvuaja vältel katteloori peal hoida.Kurk eelistab mitte happelist mulla pH vahemikus 6,5–7,5. Kui vähegi võimalik, mõõda oma mulla pH taset. Kindlasti jagame peatselt nippe ka kurkide edasise kasvatamise osas. Küll aga võid vahepeal lugeda näpunäiteid tomatitaimede hoolitsemise ja ettekasvatamise kohta.

Tugeva ja terve tomatitaime kasvatamine seemnest

Tomat on iga koduse kasvuhoone omaniku tähtsaim taim. Iga tomatisõber soovib, et tema kasvuhoonest tuleks parim saak – tugev ja mahlane, suussulav, aromaatne ning plekivaba.

Paraku pole just palju köögivilju, mille kasvatamisel esineb nõnda palju probleeme. Nende vältimiseks on mõned head nipid:
– kõigepealt vali õiged sordid,
– kasvata ise omale terved ja tugevad taimed,
– enneta hilisemate probleemide teket järgmiste soovituste abil

Kuidas valida seemneid?

Tomatiseemnete valimisel tuleb tugevate istikute saamiseks võtta pigem suured ja tugevad ning kaalult raskemad seemned. Üldiselt tasuks võimalusel eelistada mõnda tuntud ja usaldusväärset kodumaist seemnebrändi nagu näiteks Eesti Sordiseeme. Supermarketis müüdavad seemned on küll odavad, kuid ka sisu on sellele vastav ja seemnete kvaliteet avaldub hiljem nii sinu kasvuhoones kui toidulaual. Eesti Sordiseemnelt leiad aga kontrollitud ja põnevaid tomatisorte.

Tomatitaime ettekasvatamine

Eesti kliimaoludes on tomat eelkõige kasvuhoone köögivili. Kui sul on mitteköetav kasvuhoone, siis peaks seemne külvama orinteeruvalt 20-25. märts, sellisel juhul on istik istutamise ajaks õige suurusega. Köetava kasvuhoone korral võib küll külvi tuua varasemaks, kuid veebruaris külvates peaks olema võimalus anda tärganud taimedele lisavalgust, vastasel juhul venivad taimed välja. 

Kuhu ja kuidas külvata?

Tomatiseemne võib külvata turba– või samblatabletti, potti, külvikassetti, külvikasti või minikasvuhoonesse – kasutades värsket külvimulda või ettekasvatussegu. Hoiduda tuleks vana mulla kasutamisest, sest see võib suure tõenäosusega sisaldada haigustekitajad ning tõusmepõletik võib külvi hukutada. Mulla paksus kassetis või potis peaks olema vähemalt 5cm. Muld peaks olema eelnevalt niisutatud, kui mitte läbimärg.

Turba-või samblatabletti kasutades tuleb see kasta, et tablett paisuks, see on täpselt õige suurusega tomatiseemne jaoks. Külva seemned mulla pinnale, vajutage õrnalt kinni ja katke õhukese kihi mulla või vermikuliidiga, niisuta veelkord õrnalt pritsiga.

Pane niiskuse hoidmiseks külvianumale peale klaas või kile. Kui kasutad kaanega mini-kasvuhoonet, siis külvi katmine klaasi või kilega pole vajalik. Tomati seeme tärkab 18-20⁰C juures orienteeruvalt mõne päeva kuni nädalaga, jälgida tuleb et  mulla pind ei kuivaks, vajadusel tuleb mulla pinda pritsiga niisutada. Kindlasti tähista külvid siltidega, siis pole hiljem sortide osas segadust. 

Jäta taimedele piisavalt ruumi sirgumiseks ja harunemiseks, kuna liiga tihe külv viib taimed stressi ning stressis taim nakatub haigustesse kergemini.

Tärganud külv ja pikeerimine

Kui külvis on esimesed seemned tärganud, tuleb eemaldada kile või klaas ja panna külv võimalikult valgesse kohta (esimesel päeval ei tohiks külvi asetada tugeva kevadpäikese kätte, sest õrnad taimekesed võivad päiksepõletuse saada), temperatuur võiks olla umbes 20⁰C.

Kui ilmub esimene pärisleht, on aeg pikeerida. Õrnad taimed võtke pikeerimispulga abil ettevaatlikult külvikastist välja, soovitav on hoida taime selle toimingu ajal idulehtedest, näpistage ära 1/3 juure pikkusest ja istutage kuni idulehtedeni mulda. Juure näpistamine soodustab külgjuurte arengut. Poti läbimõõt võiks olla 10-12cm.  

Idulehtede faasis pikeeri taimed ümber 10-12 cm istutuspottidesse ja leia neile toas edasiseks kasvamiseks valge ja jahedam koht, kus on temperatuur umbes 18-20⁰C.

Kui taim kasvab potis

Paar päeva võiks värskelt potistatud taimed olla jahedamas 17-20⁰C ja poolvarjulises kohas. Peale seda võib toibunud taimed tõsta eredama valguse kätte. Väetada võiks taime kaks nädalat peale pikeerimist, kasutades vees lahustuvat pulberväetist või vedelväetist (sellise suurusega taimel võiks olla 5 pärislehte).

Pane tähele! Lämmastikuga liialdamine soodustab liialt kasvu ja pärsib õite arengut, mille tõttu võib saak hilineda. 

Taime istutamine ja istutuskoha ettevalmistamine

Mai keskpaigaks on reeglina ilmad ja mulla temperatuur (+15⁰C) muutunud sobivaks, et saaks taimed kasvuhoonesse istutada. Õige suurusega istikul on 7-10 pärislehte ja taime kõrgus on 25-30cm. Istutusauku võiks lisada komposti, biohuumust, mereadrut või kanakaka graanuleid. Kui soovid sõnnikut kasutada, siis see peaks olema isutuskohta kaevatud juba eelneval sügisel. Komposti lisamine parendab mulla omadusi ja pärsib mullas olevate haigustekitajate levikut.

Istutusauk tuleb eelnevalt kasta. Isutamise ajal peaks mõtlema juba ka kasvava taime toestamise peale. Taime on võimalik siduda nööriga kasvuhoone lakke või kasutada spiraalseid tomatite toestamiseks kasutatavaid tugikeppe. Kui kasutad nööri, siis nööri üks ots tuleks paigutada enne istutamist istutusauku, siis istutada taim ja teine ots siduda (kinnitada) kasvuhoone lakke.
Taimede vahe võiks olla 40cm. Kui istutad taimed kahte ritta, jäta ridade vahele 50cm, kuid kahte ritta istutamiseks võiks taimed istutada ka siksakiliselt ehk nii, et ühe rea taime jääb teise rea vahekohta. 

Kasvuhoonesse istutamisel istutage taim vähemalt 5 cm sügavamale kui potis. Tomati varrel on tore omadus kasvatada omale varrest täiendavad külgjuured.

Mida rohkem juuri, seda tugevamad pealsed. Kui juhtub, et taimed kipuvad vähese valguse tõttu siiski välja venima, võid pika ja nõrga varrega taimi istutada poolviltu nii, et kogu lehtedest allpool olev vars jääks mulla alla. Taim ajab end päikese poole püsti juba mõne päevaga ja mullaga kaetud varrest kasvavad täiendavad juured.

Taim kasvab kasvuhoones

Tomati puhul on oluline külgvõsude ja üleliigsete lehtede eemaldamine (vähemalt kord nädalas). Kõrgekasvulised tomatid tuleks kujundada üheharuliseks, selleks tuleb pidevalt eemaldada külgvõsusid. Madalakasvuliste tomatite puhul seda ei tohi teha, piisab vaid paari alumise külgvõsu eemaldamisest.

Lehtede eemaldamine peaks toimuma siis, kui esimene kobar on täiskasvanud. Lehti on oluline eemaldada seepärast, et õhk pääseks taimede vahel liikuma ja seenhaigused saaksid vähem levida. Eemaldada tohib vaid kolm lehte korraga.

1,5-2 kuud enne saagiperioodi lõppu ladvad kärbitakse. Heaks viljumiseks on päevane temperatuur 22-25⁰C. Temperatuuril alla 13⁰C ja üle 31⁰C tomatiõied muutuvad steriilseks ja saaki saab vähem, seetõttu on oluline kuumadel päevadel kasvuhoone korralik õhutamine. 

Edasine hoolitsemine

Tomat vajab kasvuks ja viljumiseks palju toitaineid. Taimede esimesel kasvuperioodil on oluline lämmastik ja fosfor, kaaliumi osakaal tõuseb viljade kandmise perioodil. Spetsiaalset kaaliumirikast pulber- või vedelväetist võiks kasutama hakata alates õitsemisest. Maheväetistest on kaaliumirikkamad suhkrurool põhinevad väetised (näiteks SUBSTRAL Toa- ja rõduaia vegan vedelväetis).

Kuna tomatile sobib kuiv õhk, siis peaks taimi kastma harva ja korralikult. Kuumadel suvepäevadel võib kastmine osutuda vajalikuks pea iga päev. Kõige ideaalsem on ehitada voolikutega kastmissüsteem mulla alla, siis püsib mullapind ja õhk kuiv.  

Küllap tead, et aiandist ja laatadelt ostetud taimed on tihti välja veninud ja nõrkade vartega ning vajavad kasvuhoones kohest üles sidumist. Just see ongi põhjustatud vähesest valgusest, tihedast kasvust ja tuule puudumisest.

Vabas looduses tuule käes liikudes kasvavad tomativarred sitkeks ja tugevaks. Seetõttu soovitame tavalise tuuleventilaatoriga taimi kõigutada. Piisab kahest korrast 10 minutit päevas ning taim muutub palju sitkemaks. Ventilaatori puudumisel võid mitu korda päevas lahtise käega õrnalt nende latvu liigutada. Nii jääb kätele ka mõnus lõhn.

Nii ettekasvatamisel kui edasisel hoolitsemisel kasta taimi alati toasooja või päikese käes soojenenud veega. 

Saagi koristus

Tomatisaak koristatakse vastavalt viljade valmimisele, suure viljakobarate hulga korral on soovitav kergelt värvi muutnud viljad korjata ja jätta järelvalmima, et soodustada ülejäänud saagi valmimist. Järelvalmides pane viljade hulka paar küpset tomatit, see kiirendab protsessi. Samas on otse põõsalt korjatud valmis tomatid maitsvamad. Ilusal ja soojal suvel annab tomat saaki kuni esimeste öökülmadeni. 

Kes juba tomateid kasvatab, sel leidub kindlasti ka kurgitaimi – käivad need kaks ju mõneti käsikäes. Loe, kuidas tagada suveks ka saagikas kurgipeenar.

0
Ostukorv
Helista