Loe Veel 
Kuidas maitsetaimi säilitada?
Erinevate ürtide kasvatamine on ilmselt üks parimaid viise oma igapäevaste kulinaaria oskuste lihvimiseks, kuid sellega kaasnevad ka mõned valud. Mõned aastad tagasi ostsime kogu oma maitserohelise mõnest suuremast kauplusest, nagu selver või rimi. Kaardiga terminali kohal vehkida on ju imelihtne, kuu lõpuks aga numbrid kokku lüües võib nii mõnelgi suu laiali vajuda.
Kuidas alustada maitsetaimede kasvatamisega?
Maitsetaimede kasvatamiseks ei ole vaja aiamaad või kasvuhoonet. Väga edukalt saab maitsetaimi kasvatada ka rõdul, aknalaual või terrassil.
Tšillipipra kasvatamise saladus
Alustame seda postitust ühe vahva lõiguga kord meie postkasti saabunud kirjast:
“Olin üllatunud kui mu piprad ei tahtnud kasvada, olid igerikud ja nägid üldse välja pigem pipra karikatuuridena. Alles kolme nädala eest sain teada, et saepuru kipub kõdunedes mullast toitaineid ära võtma. Väetan siis nüüd – paistavad kosuvat, aga vältimaks nii seda kui teisi vigu, võiks keegi asjatundja blogis juhatust anda, sest ega lollikindlat taime pole, kuna algaja aednik on teadupärast väga leidlik.”
Tšilli külvamine ja väetamine
Üldiselt on tšillipipra kasvatamine sama lihtne nagu paprikate või tomatite kasvatamine. Ilusat saaki korjad hõlpsasti, kui pead silmas järgimisi nippe:
- Enne külvamist leota tšilli seemneid 2-3 päeva vees. Neid seemed, mis põhja ei vaju, pole mõtet mulda pannagi.
- Kuna tšillipipral on pikk kasvuaeg, tuleb see kindlasti ette kasvatada.
- Selleks tuleb hiljemalt märtsis külvata seemned aknalauale ja istutada kasvuhoonesse pärast külmade möödumist.
PS: Tšilli on algupäraselt pärit soojast kliimast ning võib jääda kiratsema, kui ta ei saa piisavalt sooja. - Tšillipiparde külvimullaks sobivad kõik külvimullad. Kasvukoha mullaks võiks olla köögiviljale sobiv toitaineterikas kasvusubstraat. Sobib nii köögivilja-, tomati- kui ka lillemuld. Vastupidiselt paljude arvamusele, ei piisa tehases kasvuturbasse sisse segatud väetisest taime terviklikuks elutsükliks. Sedapuhku tuleb kasutada sobivaid väetisi pakendil olevate soovituste kohaselt.
- Toitainete vajaduse määramisel lähtuge alljärgnevast spikrist:
Väetistel on kolm põhitoitainet: N – lämmastik, P – fosfor, K- kaalium. Kõikide taimede puhul kehtib üks reegel – N on lehtede ja varte kasvuks, P on juurte arenguks ja toitainete omastamiseks, K on viljade moodustamiseks.
Seega kevadel rohkem lämmastikku ja suve lõpus rohkem kaaliumi
Meie ei soovita kasutada taimede väetamiseks värsket sõnnikut. See on väga äkiline ja lämmastikurikas. Lisaks on komposteerimata sõnnikus hulganisti elujõulisi umbrohuseemneid.
Ega niisama laota põllumehed sõnnikut põldudele mitu kuud enne taimekasvu – see on ikka põhjusega.
Avasta siin pipra, tomati ja paprika seemneid mulda pistmiseks ning head kasvatamist!
Ahjaa! – Veel üks väga tähtis nipp tšillifännidele. 🙂
Kui sööte tšillit ettevaatamatult ja saate suus tsilli põletuse, kõrvetised või lausa kõhuvalu, siis pidage meeles, et külma vee peale joomisest ei ole mingit abi.
Suisa vastupidi – see on nagu bensiiniga tule kustutamine!
Tegelikult aitavad vaid kaks asja – klaas piima või klaas viina.
Piimas leiduv kaseiin seob end tšillis leiduva vürtsika kapasitsiinõliga ja aitab sellel kehast valutumalt väljuda. Piima puuduse korral leevendab olukorda mistahes muu piimatoode.
Kange alkohol aga suudab kapsitsiinõli ära lahustada. Klaase õlle jääb tšilli põletuse korral vajaka, kuna sel on liiga vähe alkoholi.
