Kompostimine sügisel: aiasaaduste jäänused väärtuslikuks väetiseks!

Sügis on aiapidaja jaoks koristamise aeg. Lehed, varred, köögiviljapealsed ja niidetud muru täidavad kiiresti aiakärud ja prügikotid. Aga kõik see, mis esmapilgul tundub jäägina, on tegelikult väärtuslik tooraine ja tulevane toit sinu aiale. Kompostimine on kõige lihtsam viis lasta loodusel oma töö ise ära teha, ilma raha kulutamata.

Kui panna sügisesed aiajäätmed õigesti komposti, saab neist kevadeks pehme ja toitainerikas väetis, mis parandab mulla struktuuri ja toidab taimi. Selle asemel, et prügiautot oodata, saab komposti abil oma aias luua väikese ringmajanduse – kõik, mis kord kasvas, saab uuesti kasvama hakata.

Mida tohib ja mida ei tohi komposti panna?

Komposti sobib enamik aia ja köögi orgaanilisi jäätmeid. Sügisel on kõige tavalisemad lehed, pealsed ja varred.
Hea komposti alusmaterjal on kuiv materjal – lehed, oksatükid, põhk või kuivanud taimevarred. Nende vahele lisa rohelist materjali – muru, köögiviljapealseid ja muid värskeid jääke.

Komposti sobivad:

• puu- ja köögiviljajäätmed (sh koored ja pealsed);
• muruniide ja kuivanud lehed;
• kohvipaks ja teepuru;
• munakoored, saepuru, hein, põhk;
• väiksed oksatükid, närtsinud lilled;
• natuke tuhka ja aiamaalt pärit mulda (kiirendab lagunemist).

Komposti ei sobi panna:

• liha- ja kalajääke (tõmbavad ligi loomi);
• haigustunnustega taimede osi;
• õliseid või rasvaseid toidujääke;
• sidrunikoor ja sibul sobivad vaid väikestes kogustes (liigne kogus muudab komposti liiga happeliseks ja aeglustab lagunemist);
• plastikut, klaasi, metalli ja muid mitteorgaanilisi aineid.

Kui oled need põhitõed meeles pidanud, on pool tööd juba tehtud.

Kihilisus – hea komposti saladus

Hea kompost ei teki iseenesest. Et hunnik päriselt lagunema hakkaks, peab seal olema õhku, niiskust ja õige tasakaal kuiva ja märja materjali vahel. Kõige lihtsam on mõelda kompostist nagu kihilisest koogist, kus iga kiht annab midagi juurde.

Alusta altpoolt, pannes alla jämedamad oksad või tükeldatud varred. Need hoiavad hunnikut õhulisena ja lasevad liigsel niiskusel ära voolata. Järgmisena lisa pehmemat ja rohelisemat kraami – näiteks muruniidet, köögiviljapealseid või muid aiajäätmeid. Siis jälle kiht kuivi lehti, põhku või mulda.

Kui sellist mustrit kordad – märg, kuiv, peen, jämedam –, püsib kompost elusa ja soojana. Liiga palju märga materjali teeb hunniku ligaseks, mistõttu võib kompost hapuks minna, liiga palju kuiva aga pidurdab lagunemist. Õige tasakaal on umbes pool kuiva ja pool märga.

Kord paika pandud kihid ei pea seal jääma seisma – aeg-ajalt võib hunnikut kergelt segada või pöörata. Nii saab õhk sisse ja lagunemine käib ühtlaselt. Sügisel alustatud kihiline kompost on kevadeks juba selgelt muutumas tumedaks, lõhnavaks mullaks – täpselt selliseks, mida taimed kõige rohkem armastavad.

Õhutamine ja hooldamine

Kompostimine nõuab aeg-ajalt liigutamist ja õhutamist. Kui õhku ei ole, hakkab hunnikus toimuma hapnikuta käärimine ja tekivad halvad lõhnad.
Parim lahedus on komposti segada või ümber tõsta paar korda aastas – sügisel ja kevadel. Sügisel lisad värsket materjali, kevadel pöörad hunniku läbi, et lagunemine kiireneks. Samuti võib lisada ka komposti kiirendajat, et kindlustada kevadist väetise saaki.

Talvel lagunemine küll aeglustub, aga ei peatu täielikult. Kui sügisel hunnik korralikult kihiline ja niiskustase õige (umbes nagu niiske käsn), siis jätkub töö ka külmade kuude ajal. Katmine lehtede või vana presendiga aitab soojust sees hoida ja kaitseb liigse vihma või lume eest.

Kompostimine toob kevadeks valmis väetise

Kevadel, kui kompost on muutunud tumedaks, niiskeks ja murenevaks mullalaadseks massiks, on see valmis. See on märk, et loodus on oma töö ära teinud. Valminud kompost on üks parimaid väetisi, mida aiale anda saab.

Kompost ei toida taimi korraga nagu keemiline väetis, vaid annab neile toitaineid aeglaselt ja ühtlaselt kogu hooaja jooksul. See parandab mulla struktuuri, muudab selle kohevaks ja aitab niiskust paremini hoida. Taimed kasvavad tugevamad ja haigustele vastupidavamad, sest nende juurtel on hea elukeskkond.

Kevadel võib komposti kasutada peaaegu kõikjal: peenardes, kasvuhoones, lillekastides või isegi murul. Kõige lihtsam on see lihtsalt mullaga läbi segada või laotada peenra pinnale õhukese kihina. Kui kompost pole veel täiesti peeneks muutunud, võib jämedamad tükid jätta järgmise kompostihunniku sisse – nii jätkab loodus ringi seal, kus pooleli jäi.

Hea kompost lõhnab nagu metsapind pärast vihma – puhas, värske ja elus.

Kompostimine kui ringmajandus oma aias

Kompostimine ei ole ainult viis jäätmeid vähendada – see on väikese ökosüsteemi loomine omaenda aias. Kõik, mis kasvab ja lõpuks närbub, saab uue elu.
See on kõige lihtsam ja nähtavam ringmajanduse näide: toidujäätmed ja lehed ei lähe raisku, vaid muutuvad väärtuslikuks ressursiks.

Kui kord kompostimise rütm sisse tuleb, on see täiesti loomulik osa aiapidamisest. Sügisel paned hunnikusse, talvel hoolitsed, kevadel kasutad ja suvel tunned rõõmu turgemast mullast ja tugevamatest taimedest. Loe lähemalt, kuidas valmib lehekompost.