Maapirnikrõpsud hapendatud Naturaalsed 20g

2.95

Tootekood: 768563266935 Kategooriad: ,

Maapirnikrõpsud on toodetud erilisel kõrgtehnoloogilisel meetodil, et suurendada kasulikke bakterite kogust ja seeläbi toetada meie mikrobioomi. Maapirnitooted on gluteenivabad, ei sisalda suhkruid, seetõttu sobivad hästi diabeetikutele. Maksimaalne kogus, mida võib päeva jooksul tarbida, on 20g.
Toode on hapendatud ja külmkuivatatud .

Pakendis 20 g.

27 laos

Registreerunud kliendina teenid selle toote ostmisel 2 Boonuspunkti!

Ühik: pk

Täpsem kirjeldus

Maapirni (Helianthus tuberosus) mugula peamine süsivesik on inuliin (ca 60% kuivainest). Inuliin on polümeer, mille monomeer on fruktoos (vaata joonist). Inuliini polümeer on nii suur molekul (kuni 60 fruktoosi jääki), et enne omastamist tuleb see väiksemateks seeditavateks osadeks lagundada. Inimesel paraku sellist  seedeensüümi, mis suudaks sidet inuliini kahe fruktoosi molekuli (β-(2-1)- glükosiid side) vahel  lõhustada, pole. Siin tulevad mängu bakterid. Bakterite hulgas on erinevate inulinaasid (ensüümid, mis lõhustavad kahe fruktoosi  vahelist sidet inuliinis) tootmine küllaltki laialt levinud. Inulinaasi tootvaid baktereid leidub nii looduses, seal kus inuliini on rohkesti, kui ka inimese seedekulglas. Valdavalt toodavad bakterid ekso-inulinaasi, ensüümi, mis hakkab inuliini nii-öelda otsast närima, ühe fruktoosimolekuli kaupa. Meie seedekulglas on sellisteks bakteriteks enamik bifidobaktereid, mõned lactobacillid, klostriidid jt. Kuid on ka baktereid, kes toodavad endo-inulinaasi, ensüümi, mis lõhub inuliini polümeeri juhuslikust kohast keskelt, mille tagajärjel tekivad erineva pikkusega, st. erineva fruktoosi molekulide arvuga jupid –  fruktooligosahhariidid ehk lühidalt FOS-d. Endo-inulinaasi tootvaid baktereid on tunduvalt vähem kirjeldatud, mõned perekond Streptomyces, Bacillus, Xanthomonas esindajad looduses ja Bacteroidetes spp., Roseburia inulinivorans jvm. inimese sooles.

(Allikas https://et.rootbiome.com/)

Kirjeldus

Maapirni (Helianthus tuberosus) mugula peamine süsivesik on inuliin (ca 60% kuivainest). Inuliin on polümeer, mille monomeer on fruktoos (vaata joonist). Inuliini polümeer on nii suur molekul (kuni 60 fruktoosi jääki), et enne omastamist tuleb see väiksemateks seeditavateks osadeks lagundada. Inimesel paraku sellist  seedeensüümi, mis suudaks sidet inuliini kahe fruktoosi molekuli (β-(2-1)- glükosiid side) vahel  lõhustada, pole. Siin tulevad mängu bakterid. Bakterite hulgas on erinevate inulinaasid (ensüümid, mis lõhustavad kahe fruktoosi  vahelist sidet inuliinis) tootmine küllaltki laialt levinud. Inulinaasi tootvaid baktereid leidub nii looduses, seal kus inuliini on rohkesti, kui ka inimese seedekulglas. Valdavalt toodavad bakterid ekso-inulinaasi, ensüümi, mis hakkab inuliini nii-öelda otsast närima, ühe fruktoosimolekuli kaupa. Meie seedekulglas on sellisteks bakteriteks enamik bifidobaktereid, mõned lactobacillid, klostriidid jt. Kuid on ka baktereid, kes toodavad endo-inulinaasi, ensüümi, mis lõhub inuliini polümeeri juhuslikust kohast keskelt, mille tagajärjel tekivad erineva pikkusega, st. erineva fruktoosi molekulide arvuga jupid –  fruktooligosahhariidid ehk lühidalt FOS-d. Endo-inulinaasi tootvaid baktereid on tunduvalt vähem kirjeldatud, mõned perekond Streptomyces, Bacillus, Xanthomonas esindajad looduses ja Bacteroidetes spp., Roseburia inulinivorans jvm. inimese sooles.

(Allikas https://et.rootbiome.com/)