Kuidas alustada viinamarjade kasvatamisega oma koduaias?

Läti järvesetetest võetud õietolmu uuringud tõestavad, et 800 aastat tagasi oli viinamarjade kasvatamine siinkandis üllatavalt populaarne. Kasvuhooneid sellel ajal ju ei kasutatud!

Tänaseks on kliima taas niipalju soojenenud, et need ajad on tagasi. Uute sortide abil on meil taas võimalik pidada viinamarjapõlde, teha viinamarjaveine ja tõsta magusaid kobaraid sügisesele toidulauale.

Viinapuude õue istutamisel palun järgige järgmisi nõuandeid:

Kodu juures istutage viinapuud tuultest varjatud lõunapäikesega seina äärde või siis kütteta kasvuhoone põhjapoolse seina äärde. Kui aga soovite rajada oma viinamarjaistanduse, siis kindlasti valige soe, päikseline, tuultest varjatud nõlv. Viinapuud tuleks istutada vahekaugusega 1-1,5 m. Kõige parem aeg istutamiseks on maikuu, kuid kindlasti tuleb jälgida, et öökülmad oleksid möödunud.

Nüüd olulised nipid algajale viinamarja aednikule:

Kevadeti ei tohi kärpida vanu varsi, kõik põõsaste kujundamised tuleb teha hilissügisel peale lehtede langemist, kärbitud oksi ei tohi jätta maha, vaid tuleb põletada või eemal komposteerida. Viinapuid tuleb toestada.Viinapuu noored võrsed on kevadel külmaõrnad. Kui tuleb hiline öökülm, proovige kattelooriga katta. Kui siiski külm üle käib, siis taim ei hukku, kuid kaotate suurema osa selle aasta saagist. Õues kasvatamisel saate esimese arvestatava saagi kolmandal kasvuaastal. Kui marjakobarad on nähtavale tulnud, võiks murda ära viljakandvate võrsete ladvad. Samuti võiks eemaldada peened ja viljatud võrsed. Niimoodi suunab taim oma jõu viljakobaratesse. Ning viinamari ei kõlba veel süüa või mahlaks pressida kohe peale kobarate värvumist, siis tuleks oodata järelvalmimist ja suhkrute moodustumist veel 3 nädalat.

Soovitame proovida järgmiste sortidega:

Aurora’ – külmakindel Ameerikas aretatud valge viinamari, sobib nii lauale, kui neutraalse maitsega veiniks. Kasvatatakse ka Kanadas, nii, et sobib meie kliimasse hästi.

‘Canadice’ – seemneteta magus roosa viinamari. Sobib lauamarjaks, hilise valmimise tõttu pigem kütmata kasvuhoones kasvatamiseks.

‘Interlaken’ – seemneteta vürtsikas ja magus valge viinamari lauamarjaks ja veiniks. Mõnevõrra külmaõrn, pigem kütmata kasvuhoonesse sobiv, väga varajane sort.

‘Iza zalivska’ – valge, mustikase järelmaitsega hiline lauamari. Üsna külmakindel, kasvatatakse õues nt. Poolas ja Lätis.

‘Kalina’ – Külmakindel, Eestiski kasvatatava roosade magusate marjadega keskvalmiv lauamari. Võib ka õues kasvatada.

‘Rondo’ – Külmakindel, Eestis juba aastaid end õigustanud, tumesiniste magusate marjadega vastupidav sort. Sobib nii lauale, kui punaste kvaliteetveinide tegemiseks.

‘Solaris’ – Külmakindel valge veinimari. Sobib cabernet tüüpi veinide tegemiseks, pisut pähklise ja banaanise aroomiga. Kasvatatakse õues Lätis.

0